"Kui on teadusprojekt, siis see pole enam teadus, vaid sihipärane tegevus, mingi probleemi lahendamine. Kui me vaatame, mis on midagi elus muutnud, siis see pole projektipõhine teadus," selgitas Metspalu, kuidas olulised avastused sünnivad tihtilugu n-ö kõrvalnähtusena millegi muu uurimisel.

Selle mõttega polnud päri Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal, kelle sõnul on Eesti-suguses väikeriigis väga oluline läbi mõelda, milleks me avalikku raha kasutame. "Ega siis kogu ilma pole võimalik soojaks kütta. Iseenesest on loogiline eeldada, et nendes valdkondades, kus meil eksisteerivad mingid eeldused teadus-arendustegevust kasutada, on mõistlik teha ka investeeringuid teadus-arendustegevusse. Ja valdkondades, kus need eeldused on väga kasinad, siis tasub mõelda..." arvas Veinthal.

Sellele vaidles omakorda vastu endine haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, kes leidis, et üksikute teadusalade väljavalimine ja eelisarendamine on viga. "Esimene risk on see, et näiteks Eesti filoloogid omavad väga olulist rolli ja panust Eesti ühiskonda, mida rahas pole võimalk mõõta, aga ka neid tuleb kindlasti rahastada," selgitas Ossinovski. "Teiseks, me ei tea mitte kunagi, millistes teadusvaldkondades lõpuks see vajalik ja ka rakendatav teadmus Eestis võib tulla. Kolmandaks, kui me täna hakkame valima neid teadusvaldkondi, siis me opereerime niikuini tänase ettekujutusega sellest, mis on homne majandus, aga me ei tea iial tegelikult, missugune see homne majandus on."

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul on Eestil valik, kas kujundada teadlastest lühiajaliselt ja projektipõhiselt mõtlevaid n-ö teadusettevõtjad, kes konkureerivad erinevate projektidega, või anda pikka ja stabiilset raha: "Me anname vabadust, et see nii-öelda sinise taeva teadus saaks üleüldse tekkida. Head mõtted ei teki projektimajanduse kontekstis."

Odav ja rumal majandus

"Eesti majanduse struktuurne probleem on see, et me oleme keskmiselt küllaltki odav ja rumal majandus," märkis Vassil. Meie suur majanduse käibemaht tuleb hulgi- ja jaekaubandusest, töötlevast tööstusest ja veondusest ning laondusest — need toovad kaks kolmandikku majanduse käibest. "Aga kui vaadata lisandväärtuse loogikat, siis töötlev sektor on natuke erinev, aga hulgi-jaekaubandus ning veondus-laondus on ühed kõige madalama lisandväärtusega sektorid," selgitas Vassil, kelle sõnul tuleb kasvatada majandusest genereeritavat tulu. "See on meie jaoks absoluutselt vältimatu, see pole valiku koht. Meil on vaja erakondadeülest kokkulepet, poliitikuteülest kokkulepet."

Saate avaõigus rääkis füüsik ja teadusmarsi korraldaja Andi Hektor, kuidas jõuab tippteadus meie igapäevaellu.

Õhtuses saates kõlanud mõtteid saab järele lugeda otseblogist.

Endiselt saate kaasa rääkida, kui lisate sotsiaalmeedias oma postitustele #suudpuhtaks ning avatud on ka selle artikli kommentaarium.

#Suudpuhtaks Tweets