Lühiülevaade valikust konverentsi ettekannetest

Martin Herem: teadlastel ja sõjaväelastel on tarvis üksteisele lähemale liikuda

Martin Herem pidamas ettekannet teaduspoliitika konverentsil. Autor: ERR

"Lahinguväljal võidab see, kelle sõjakunst on parem. Kui lahinguväljal hakkavad püssid paukuma, siis pole teadusel enam midagi teha. Aga sinna lahinguväljale tuleb meil jõuda ja selleks on meil vaja teadust, sõjateadust," alustas kaitseväe peastaabi ülem Martin Herem oma ettekannet. Sõjateadust õpetatakse ka 2016. aastast.

Küll aga tunneb Herem puudust teadusest otsuste tegemisel siis, kui valmistutakse lahinguväljale minemiseks, näiteks tehnika ostmisel või tegevuskavade tegemisel või muutuvate olude planeerimisel.

Kaitseväelaste hulgas on liiga vähe teadlasi ja seetõttu ei osata ka probleeme sõnastada. Nii minnakse mõnikord teadlaste juurde, öeldes, et meil on vaja seda või teist vidinat. Teadlased pakuvad mingisuguse oma lahenduse, mis aga ei pruugi rakenduseks sobida.

Teine probleemi külg on teadlastes, kes langevad äärmustesse. Nad pakuvad oma teadmistele tuginedes lahenduse, kuid kui see rakenduses ei sobi, siis öeldakse, et sõjaväelased on rumalad ja ei tea, mida tahavad.

Lisaks annavad teadlased oma baasteadmise, kuid see on kaugel rakendamisest ning sellega pole sõjarditel taas midagi peale hakata.

Herem sedastas, et mõlemal poolel on vaja üksteisele lähemale liikuma.

Kõrgem sõjakool on selles osas teinud sammu: sõjateaduses on magistriõpe. Lisaks on kaitseväes saadetud suunatult inimesi doktoriõppesse, kes oskaksid probleemi sõnastada, kes on pädevad metodoloogias ja mõistavad, mida teadus võimaldab.

Soome alustas samasuguse tegevusega 20 aasta eest. Praeguseks on neil teadlastega võrdväärselt pädevaid eksperte mõnikümmend.

Igal aastal investeerib kaitsevägi ligikaudu 300 000 eurot teadusuuringutesse. See raha on ennekõike mõeldud kaitseväele vajalike uuringute jaoks, kindlasti ei lähe see raha praegu ega tulevikus teaduse alusuuringutele.

Näitena tõstis Herem esile kaht inimvara uuringut. Esimene neist oli vereuuring, mis uuris ajateenijate koormustaluvust, mis kahe aasta jooksul tõestas ära, et ajateenistusse tulevad noored sobivad ajateenistusse. See lükkab ümber arusaama, nagu ajateenistusse tulijad oleksid nõrgad ja haiged.

Teine uuring on pikaajaline riigikaitseline inimvara uuring, mis näitab kaitseväe kohta, et kaitseväes ei ole probleem mitte füüsilise koormusega seotud tegevuste korralduses, vaid tähelepanu on vaja pöörata hariduslikule ja psühholoogilisele korraldusele.

Kaitsevägi peab saama targemaks, et teadusest midagi võtta, sedastas Martin Herem kokkuvõtteks. Sellest on tervikuna kasu nii riigikaitsele kui riigi tulevikule tervikuna.

Soomere: vaja on mitte vaatepunkti, vaid laia horisonti

Tarmo Soomere pidamas teaduspoliitika konverentsil ettekanet. Autor: ERR

"Teadus loob usaldusloomet. Seda üle võttes on raske üle võtmata jätta seda mõtlemisviisi," märkis Soomere. Ei saa üle võtta üksnes fakte, tuleb võtta ka mõtteviis.

Tänapäevane probleem on see, et teadus ei paku enam absoluutset tõde vaid hetkel teadaolevat, parimal moel organiseeritud informatsiooni. See on ebamugav tõde nii riigile kui teadlastele, sest teadusele on sellisel moel raske viidata ja tugineda, kuna teadmine võib juba homseks olla muutunud.

Soomere soovitas kõigil teadlastel lugeda Isaac Asimovi "Asumit", sest see käsitleb teemat, kuidas saaks rakendada teadust inimkonna huvides. Asimovi järgi on vaja omavahel ühendada ühendamatud: matemaatika ja ajalugu. Ainult nii on võimalik ette näha, mis tüüpi lahendusi on tulevikus toimuvatele kriisidele, mis oleksid prognoositavad.

Ükski teadusharu üksikult võetuna ei lahenda inimkonna ees seisvaid probleeme ja katastroofe, mis kindlalt tulemas, olgu nendeks migratsioon või kliimamuutused.

"Me vajame vastandite ühendamist, me vajame laia pilku maailmale. Me vajame, mitte vaatepunkti, vaid laia horisonti," sedastas Soomere.

Asimovilt laenatud mõttena tõi Soomere välja, et võib lõpetada küll püüdlused jõuda teistele planeetidele, kuid siis on võimalik ka surra igavuse kätte. Metafrooselt viitas ta sellega riiklikele vaatepunktidele piirata ka teaduse tegevusvaldkondi kitsalt, mitte lahendades probleeme terviklikuna.

"Asimov ütleb meile, et kui me ei vali tippude nõu, siis valime keskpärasuse," tõi Soomere välja. Ühe asja tegemine sama moodi tegemine ei ole retsept paremusse, vaid retsept stagnatsiooniks, tsiteeris Soomere.  

Sisuliselt hoiatas Soomere poliitikuid keskpärasuse eelistamise ja kindlast teadmisest, kuid mitte oma teadmiste piiridest teadlik olemise eest.

Aadu Must: teadlased peavad tulema riigikokku

Selleks, et teadusest aru saada, tuleb mõista ka teaduse toimimist tervikuna, nõustus Must Soomere öelduga. Ilma alusteaduseta ja selle toetamiseta ei ole võimalik teha ka rakendusteadust. Selleks, et teadlased saaksid aru, miks on teadlasi vaja ja miks teadus on kasulik, peavad teadlased ise selle sõnumi vahetult kohale viima, vajadusel selleks poliitikasse astudes.

Ta märkis ära, et kuigi teaduspoliitika konverents toimub igal aastal riigikogus. Paraku kuuleb sellest 5 või 6 riigikogu liiget. Selgi konverentsil oli riigikogulastest lisaks Aadu Mustale kohal Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Barbi Pilvre, Jevgeni Ossinovski, Krista Aru, mart Nutt ja Jürgen Ligi.

"Teadlased peavad saatma oma esindajad mitte ainult linna volikokku, vaid ka riigikokku," soovitas Must. Professorist õpipoisiks tulla on keeruline, kuid see on vajalik, nentis Must.

Ahto Buldas: Eesti e-riigi kui süsteemi ründekindlust ei tahetagi mõõta

Ahto Buldas pidamas ettekannet teaduspoliitika konverentsil. Autor: ERR

E-riik on väga keerukas ja paljudest erinevat tüüpi komponentidest koosnev infosüsteem. Iga komponent kogu süsteemis võib olla vigane, mida näitas ka mullune ID-kaardi kriis. Paraku ei taheta Eesti e-riigi süsteemi ega ka komponentide ründekindlust mõõta, leiab TTÜ professor Ahto Buldas.

Pikemalt saab Ahto Buldase ettekandest kokkuvõtet lugeda artiklist.

Arutelu: Teaduse roll Eesti tuleviku kujundaja ja kaitsjana  

"See, et me laboris head olema, ei aita poliitikut paralamendis," nentis Tarmo Soomere. Teadlasi ja insenere, kes töötavad eestis innovatsioonis, on 4500. Seda on alla ühe protsendi ühiskonnast, mis ühtlasi selgitab, miks teadlased ei ole esindatud ka parlamendis, kuid kas peaks olema?  

Paneelis osalejad tõid välja, et parlamendis võiks olla rohkem teadlasi või vähemalt doktorikraadiga inimesi. Nende hulgas mainiti esmajärjekorras ära Krista Aru.

Jürgen Ligi ütles, et tema ei taha teadlasi paneeli, sest ta pole näinud häid poliitikuid-teadlasi. Ta lisas põhjusena, et oma kitsas erialavaates olles pole võimalik olla hea poliitik, kel võiks olla suurem pilt.

Marju Lauristin küsis, kas riigikogu töökorralduses oleks võimalik midagi muuta teaduspõhiselt?

Mart Nutt vastas sellele, et ruumi ilmselt muutmiseks on, kuid kuidas seda siiski töökorralduses teha, tema ei tea.

Jürgen Ligi aga tõi välja, et teadus peaks ka aru saama, et žanrid ja genotüübid on väga erinevad ning seetõttu ei näe ta, et teadlased võiksid poliitikas olla kuigi tõhusad. Samas märkis ta, et ta väga pooldab teaduspõhist mõtteviisi.

Krista Aru aga leiab, et saadikud ise peaksid rohkem tööd tegema. "Meil ei kujune tegelikult sisulist dialoogi, milleks on kohad komisjonis, kuhu saab kutsuda eksperte ja teadlasi. Me jätame need ise ära kuulamata," kirjeldas Aru. Ta leiab, et kui riigikogus oleks rohkem teadlase tausta ja loogikaga inimesi, oleks ka otsustamises parem tase.

Aadu Must leidis, et parlamendiliige on kui inimene rongis, kes ootab, millal tema peatus tuleb - millal on tema kord rääkida oma teemal. Must tõi välja, et riigikogu tugistruktuuri on palju kärbitud, mistõttu sealt pole tuge oodata.

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja teadusministeerium.

Konverentsi ajakava:

10.15-11.20 Kuidas teadus muudab ühiskonda ja kuidas riiki targalt juhtida nii, et nende muutustega ühiskond toime tuleb

10.15-10.35 Investeeringud teadus-ja arendustegevusse ning riigikaitsealane võimekus Martin Herem, kaitseväe peastaabi ülem

10.35-10.50 Targa riigi targad nõuandjad Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president

10.50-11.05 Teadus Eesti arengumootorina: riigikogu arusaamad, ootused ja võimalused Aadu Must, riigikogu liige

11.05-11.20 E-riigi alustehnoloogiad turvalise kaitsjana Ahto Buldas, Tallinna Tehnikaülikooli infoturbe professor

11.20-  12.05 Teadus eesti kultuuri ja keele kestmise tagajana

11.20-11.50 Millist teadust me vajame? Marek Tamm, Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor

11.50-12.05 Sisemise rahu nimel, mõtte ja tahtega eesti kultuuri juures. Läbi aegade Heili Sepp, Viru Maakohtu kohtunik

12.05-12.45 Kohvipaus

12.45-13.50 Teadus targa majanduse arengu huvides

12.45-13.05 Ettevõtja mõtteviis päästab nii teaduse kui ka ettevõtluse?  Ruth Oltjer, TÜ Nõukogu esimees, AS Chemi-Pharm asutaja

13.05-13.20 Teaduse ja ettevõtluse koostöö kui majanduse vastupidavuse garant Robert Kitt, Swedbanki juhatuse esimees

13.20-13.35 Kuidas teadustulemusi majanduslikuks väärtuseks muuta? Anne Sulling, riigikogu liige

13.35-13.50 – Kuidas jõuda (Eestis) teadmusmahuka toote või teenuseni? Oliver Väärtnõu, Teadus ja Arendusnõukogu liige, Cybernetica AS juhatuse esimees

13.50-14.50 Arutelu: Teaduse roll Eesti tuleviku kujundaja ja kaitsjana  
Arutelus osalevad parlamendierakondade esindajad: Jevgeni Ossinovski, Aadu Must, Jürgen Ligi, Mart Nutt, Eesti Vabaerakonna esindaja.

Kuidas erakonnad näevad teadust Eesti tuleviku kujundaja ja kaitsjana?

Milline on riigi teaduspoliitika, mis toetab ühiskonna ja majanduse arengut?

 14.50-15.00 Kokkuvõte