Teadusraha jõudmiseks protsendini SKTst on vaja erakondadeülest kokkulepet ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Teadusraha osakaal riigieelarves jääb alla strateegiates, valimisprogrammides ja koalitsioonilepetes lubatule. Miks see nii on, selgitasid politiikud Arvamusfestivali teadusala arutelus.

Teadusraha riigieelarves on väljendatav lihtsa tehtena 1% + 2% = 3%, milles 1% on riigieelarvest teadusesse suunatavat raha, 2% erasektorist tulevat raha. Paraku on see vaid strateegiates toimiv tehe. Riiklik rahastus on eesmärgist täitnud vaid umbes kolmveerand. Miks see nii on, et strateegiates seatud eesmärkideni ei jõuta?

Kõigist valimisprogrammidest leiab ilmselt selle lubaduse, et teadusele on riigieelarves ette nähtud 1% SKTst. See on olnud seal ka varem ning sedastatud ka koalitsioonilepetes, ehkki reaalsuses pole sõnadest kaugemale jõutud.

Horisont 2020 programmist saadud raha EL-i keskmisest võrreldes SKP-ga. Autor: Haridus- ja teadusministeerium

Arutelus selgitas Sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski, et valimisprogrammide kvaliteet paraku ei mõjuta riigieelarves olevat, vaid hoopis riigieelarvestrateegia ning koalitsioonilepe ja otsused, mis eelarvestrateegia selle koostamisel. Aga alles siis, kui teadusele mõeldud raha hulk riigieelarves on olemas.  

"Kui lõpuks laua taha tullakse ja rahalisi prioriteete paika pannakse, siis kipub teadus alustama kõrgelt ja siis järk-järgult nihkuma sinna alla poole," kirjeldas Ossinovski probleemi üht põhjust.

Kristina Kallas Eesti 200 algatusest selgitas, et nende programm ei ole erakonna valimisprogramm, vaid selle eesmärk on tõsta avalikus arutelus esile teaduspoliitika kitsaskohti, et see oleks poliitilistes aruteludes suurema kaaluga.

Tartu Ülikooli teadlane Arvi Freiberg omalt poolt tõstis esile Ossinovski mõtet, et teadus- ja hariduseelarve peaks tuginema erakondadeülesel kokkuleppel. Ligi aga leiab, et ebaratsionaalne on erinevaid valdkondi numbriliselt ära fikseerida, sest see hakkab välistama poliitilisi valikuid.

Kuidas teadus valijatele üldse võiks korda minna? Jürgen Ligi arvas, et üldise arvamuse kohaselt ei lähegi ilmselt korda.

Ligi põhjendas seda asjaoluga, et teaduse autoriteetsus ühiskonnas on langenud ning seda osalt pseudoväärtuste, esoteerika ja huvigruppide tõusuga. Ka meedia, kuid eriti sotsiaalmeedia võimendab neid väga suurel määral.

Mailis Reps aga täpsustas, et valija on väga lai mõiste ning need, kes osalesid teadusmarsil ja kes töötavad teadusametnikena, neid huvitab teadus väga. Suurtes valimisdebattides aga domineerib see, et keerulistele küsimustele soovitakse väga lihtsaid lahendusi ning nendel hetkedel väsivad valijad ära.

"Teadus on loomulikult teema, aga laias plaanis need arutelud, kohati ka targad arutelud jäävad alla, sest mitte nii teaduspõhiseid vastuseid võtab auditoorium vastu paremini kui teaduspõhiseid ja keerukaid," selgitas Reps.

Ligi hinnangul on teaduse autoriteetsus ühiskonnas osaliselt vähendanud ka teaduse ja harituse puudumine poliitikute ringist: "Ka poliitikasse tulemiseks ei pea olema akadeemiliselt võimekas või haritud, olles siiski koheldud kui arvamusliider."

Kristina Kallas sellega nõustuda ei taha, sest avaliku arvamuse uuringute järgi on teaduse autoriteet jätkuvalt kõrge, kuid teadustöö tulemusi tuleks avalikkusele selgemalt ja rohkem vahendada.

Reps märkis, et iga koalitsioon on siiski igal aastal leidnud riigieelarvest veidi raha, mida teadusele juurde anda. Arvi Freiberg lisas sinna juurde, et samal ajal on seda summat igal aastal teisest otsast ära söönud inflatsioon. Seega on teadusraha jäänud enam-vähem samale tasemele. Kristina Kallas aga otsis selle peale välja andmed, millest selgus, et riiklik teadus- ja arendusraha tervikuna on vähenenud.

Viimane illustreerib hästi algatuse "Kust sa tead?" vajadust. Selle algatuse eesmärk on eelseisvaid riigikogu valimisi silmas pidades ärgitada valijaid, ajakirjanikke ja poliitikuid küsima, kust mingi väide pärineb ning tooma oma väidete tõestamiseks konkreetseid fakte.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser koos professor Irja Lutsariga. Toomas Asser kannab kampaaniasärki kirjaga "Kust sa tead?" Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Arvamusfestivali arutelul "Teaduspoliitika 2019: väitlus enne tormi" osalevad Mailis Reps, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski ja Kristina Kallas. Teadlaste seisukohti esitavad Andi Hektor KBFIst ja Arvi Freiberg Tartu Ülikoolist.
Väitlust juhib Priit Ennet.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: