"Kust sa tead?" algatus nõuab poliitikutelt, et fakte kasutataks õigesti ({{commentsTotal}})

Foto: ETAg

Selleks, et valimiskampaanias oleks selge, millel tuginevad poliitikute väited ja lubadused, on 25 teaduspõhist maailmavaadet toetavad Eesti organisatsioonid ja ettevõtted liitunud algatusega Kust Sa Tead?

Eesmärk on küsida, millistel faktidel tuginevad meie poliitikute poliitilised otsused. Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson lisas "Reporteritunnis", et teadus aitab välja tuua ka selle, mis on poliitiliste otsuste tagajärjed.

Võtame näite Ühendkuningriigist, kus nii haridusminister kui ka peaminister kiitsid, et britid pole haridusele kulutanud kunagi nii palju kui praegu.

Ajakirjanikud aga seadsid selle fakti kahtluse alla ning vaatasid, kui suur on riiklik kulutus õpilase kohta, sest õpilaste arv on kasvanud ja kui korrigeerida seda arvu lisaks ka inflatsiooniga, siis selgub, et haridusse ei olegi raha juurde pandud.

"See on see pool, mida me algatusega tahame: tahame, et fakte kasutataks korrektselt," sedastas Jaanson.

Jah, faktidel tuginev poliitika oleks justkui iseenesest mõistetav, kuid miks seda siis ikkagi ka teaduspõhises Eestis napib? Vikerraadio saatejuht Lauri Varik osutas siinkohal tabavalt ühele Jevgeni Ossinovski väljaütlemisele, kus too leidis, et emotsioon on alati olnud ja jääb poliitikat juhtivaks printsiibiks ja fakti väärtustamine on teisejärguline. Selle põhjal võivad sündida ka otsused, mida hiljem kahetseme.

Sellegi näide on Ühendkuningriik, kus poliitikud sedastasid, et aitab ekspertidest ja faktidest, me tahame emotsioonipõhiselt hääletada. Selle tulemus oli Brexit.

Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige Tuul Sepp selgitas oma vaatenurgast, et kuigi kogu aeg on võimalik leida faktipõhist infot ja vajadusel andmeid teaduspõhiselt koguda, ei ole selleks tänapäeval sageli aega, sest otsuseid on vaja kiiresti. Siinjuures on ta seisukohal, et ka teadlased peavad seetõttu oskama oma tööd näha laiemas kontekstis koos ühiskonna väärtuste ja vajadustega.

Võtame näiteks looduskaitsebioloogidele on soovitatud, et iga kord, kui nad toovad välja mingi keskkonnaprobleemi, siis peavad nad sinna juurde pakkuma ka lahenduse. Eesti puhul võiks selliseks näiteks olla ehk põlevkivi kasutamine.

Kui tuua välja põlevkivi saastav mõju ning soovitada selle keelustamist, tuleb ühtlasi kompleksselt välja pakkuda lahendus, kuna muidu jääb Ida-Virumaal suur hulk inimesi töötuks, mis toob kaasa nii sotsiaalse mõju, rääkimata siseriiklikust ohust.

Miks mitte emotsioon, vaid fakt?

Teadus ei kuuluta tõde, vaid viib tõele kõige lähemale kasutades selleks teaduslikku meetodit, selgitas Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige Tuul Sepp. "Teaduslikult saame rääkida faktidest, kui me põhineme mõõtmistel, kui teeme vaatlusi või uuringuid, saame sellest kätte faktid," selgitas Sepp.

Kõige objektiivsem oleks iga tekkiva küsimuse või lahendamist vajava probleemi puhul kasutada toorandmeid ja saada neist kõige faktipõhisem vastus. 

Poliitika on väärtuspõhine ja ei saa hakata kunagi toimima samaväärselt teadusliku meetodi järgi, kuid teadus saab väärtuspõhiseid otsuseid varustada informatsiooniga.


Endine TÜ rektor Alar Karis:

See pilt, kuidas need otsused tulevad, on tegelikult väga kirju. Siin ongi kaks maailma ja nad elavadki natuke erinevat elu, sellepärast, et teadlane eeldab, kui ta mingi fakti on välja paisanud või arvamusartikli kirjutanud, siis tema töö on nagu tehtud. Tegelikult ei ole, sellega tuleb edasi töötada, poliitikule peab selgitama, mis selle asja mõte on ja seda tuleb teha ka suhteliselt lühidalt. Kellelgi ei ole aega kuulata pikki loenguid. Seda teadlased praegu väga hästi teha ei oska.

Poliitikast võiks tuua Tallinna teletorni näite. Tehti uuring ja leiti, et see on vaja erastada. Läks pool aastat mööda ja leiti, et ei ole mõtet erastada.

Minu küsimus toona oli sellele kantslerile, et kas poole aasta jooksul on tehtud uuringuid, et see otsus on nüüd teistsugune? Oli tükk aega vaikust ja siis öeldi, et aga minister on teine.

See tähendab, et samade arvandmete põhjal on võimalik teha 180 kraadi erinevaid otsuseid.


Poliitikute otsused on sageli mõjutatud sellest, mis valijatele meeldib, et nii osutuda tagasivalituks. Eesti puhul tasuks valijal aga kriitiliselt küsida, Kus sa tead?, et seada kahtluse alla seda meeldimis- ja emotsioonipõhist poliitikat.

Selleks saavad ajakirjanikud kriitilisemalt nõuda poliitikutelt oma lubaduste taga olevate faktide väljatoomist. Iga inimene saab aga seada kahtluse alla viiteta väiteid või aluseta lubadusi, rääkides kaasa sotsiaalmeedias kasutades teemasilti #KustSaTead?

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: