Riigieelarve seletuskiri: teadus peab senisest enam tegelema rakendusuuringutega ({{commentsTotal}})

Sõnapilv dokumendist
Sõnapilv dokumendist "Teadus- ja arendustegevuse strateegia 2014-2020", mille üks eesmärk on jõuda teaduse rahastamisel ühe protsendini SKPst. Autor/allikas: ERR

Teadusele eraldatakse 2019. aastal täiendavalt 13,3 miljonit eurot, mis peamiselt läheb baasfinantseerimise toetamiseks ning eelistatud on rakenduslikud uuringud, mis toetavad sotsiaalmajanduslike eesmärkideni jõudmist.

Kõige rohkem kasvab teadusasutuste baasfinantseerimine (12 mln) ja ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustöö toetamine (3 mln). Ehkki arvuliselt võib teadusele antav rahahulk suureneda, jääb see samale tasemele eelmise aastaga (0,81% SKTst) ning veel kaugele strateegiates seatud eesmärgist jõuda 1 protsendini SKTst.

Eesti teadlastelt oodatakse ennekõike panustamist tootlikkusse ja elatustaseme tõusu, seisab teaduse tulemusvaldkonna all riigieelarve seletuskirjas.

Nagu eelnevalt mainitud, kasvab kõige rohkem baasfinantseerimine, millega loodetakse motiveerida teadusasutusi teha rohkem koostööd ettevõtetega ning hankida välisrahastust. Tänu lisarahale saavutatakse 2019. aastaks baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste vahel suhe 49/51, mis 2017. aastal oli 30/70.

Kui baasfinantseerimise tõstmise puhul jääb pisut arusaamatuks, kuidas see aitab kaasa teaduse ja ettevõtluse koostööle ning majanduskasvule, siis üks teadussiiret toetav eelarverida on siiski olemas.

Tegu on Proof of Concept meetme väljatöötamisega, milleks on ette nähtud 0,4 miljonit eurot. See on aga oluline selleks, et teadlased suudaksid arendada oma avastusest või leiutisest välja prototüübi ning see turule viia. Sageli on teadlastel rahastus küll teadustööks, kuid avastus või leiutis jääb laborilauale, sest pole vahendeid selle edasi arendamiseks ja ettevõtetele kasutatavaks tegemiseks.

Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamise meetme jaoks on riigieelarves ette nähtud 1,3 miljonit eurot ning selle eesmärk on suurendada doktorikraadi kaitsmiste arvu õppeaastas, samuti suurendada nende Eesti kõrgetasemeliste teadusartiklite arvu ja osakaalu, mis kuuluvad maailmas 10% enamtsiteeritud teadusartikli hulka.

Selleks, et Eesti teadlased saaksid osaleda Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) hangetes ja koostöövõrgustikes, nähakse eelarves ette ühtekokku neli miljonit eurot. Selle tulemusena, loodetakse eelarve seletuskirjas, suurenevad ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevustele.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: