Kulutused teadus- ja arendustegevusele kasvasid 13 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tartu Ülikool.
Tartu Ülikool. Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR

Möödunud aastal tehti Eestis teadus- ja arendustegevusele kulutusi 304,3 miljoni euro eest, mida on 13 protsenti enam kui aasta varem, teatas statistikaamet. Täistööajale taandatud hõivatuid oli 2017. aastal teadus- ja arendustegevuses 6048, mida on viis protsenti enam kui 2016. aastal.

Eesti teadus- ja arendustegevuse kulud on viimastel aastatel olnud terava tähelepanu all. Üks põhjus on eesmärk tõsta 2020. aastaks teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelnevate aastate tulemused pole seatud eesmärgi lävendini küündinud.

2016. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutused vähenesid aasta varasemaga võrreldes. 2017. aastal aga kogukulutused teadus- ja arendustegevusele kasvasid 2016. aastaga võrreldes 13 protsenti.

Riik rahastas 2017. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutusi 122 miljoni euro ulatuses ehk 40 protsendi piires.

Riigieelarve vahendusel eraldatud teadus- ja arendustegevuseks suunatud raha sisaldab ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja seetõttu liigitatakse riigilt saaduiks. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,32 protsenti. Välismaiste rahaallikate osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel oli 2017. aastal 15 protsenti.

Veidi enam kui pool teadus- ja arendustegevuse kogukuludest oli mullu suunatud katse- ja arendustöödele. Alusuuringute osatähtsus kogukuludest hõlmas 28 protsenti ja rakendusuuringute osatähtsus 21 protsenti. Sektorite kaupa on jaotus erinev. Nii kõrgharidus- kui ka riigisektoris panustati kõige rohkem alusuuringute korraldamisse. Ettevõtlussektoris viiakse pigem uued teadmised praktikasse ehk 82 protsenti teadus- ja arendustegevuse kuludest oli seotud katse- ja arendustöödega.

56 protsenti kuludest tööjõule

Nagu varasematel aastatel nii ka 2017. aastal läks suurem osa teadus- ja arendustegevuse kuludest tööjõule (56 protsenti) ja investeeringute osatähtsus oli 11 protsenti. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest hõlmasid kulud tööjõule 60 protsenti ja investeeringute osatähtsus kuludes oli 14 protsenti.

Täistööajale taandatud hõivatuid oli 2017. aastal teadus- ja arendustegevuses 6048, mida on viis protsenti enam kui 2016. aastal. Neist 4674 olid täistööajale taandatud teadlased ja insenerid, kelle hulk on eelneva aastaga võrreldes kasvanud kaheksa protsenti. Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli sarnaselt 2016. aastale 45 protsenti, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41 protsenti.

Rahvusvahelises võrdluses on oluline jälgida teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeksit, mis on teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste suhe SKP-sse. Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks oli 2017. aastal 1,29. Hoolimata teadus- ja arendustegevuse kogukulude kasvust, ei parandanud see oluliselt Eesti intensiivsuse indeksi määra. Oma osa on siin asjaolul, et statistikaamet korrigeeris aastate 2014–2016 SKP-d ülespoole. Esialgsete tulemuste põhjal säilitas Eesti rahvusvahelises võrdluses oma koha Euroopa Liidu liikmesriikide pingerea keskel - koht on kõrgem kui Lätil ja Leedul, ent Soome ja Rootsiga on vahe veel märkimisväärne.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: