Nädal teaduses: geenipalavik, Facebooki tembud ja Eesti soode naerugaas ({{commentsTotal}})

Lõppev nädal tõi palju põnevaid teadusuudiseid.
Lõppev nädal tõi palju põnevaid teadusuudiseid.

Geenivaramu ootab uusi geenidoonoreid, Facebooki suurandmed külvavad endiselt pahandust ja soodest immitseb osooni hävitavat naerugaasi – need on vaid mõned möödunud nädalal kõneainet leidnud teadusteemad.

NÄDALA HITT: Miks Eesti koolilaste silm ei sära?
Eesti lapsed on maailmas targad, kuid nende koolist tuntav rõõm on kesine. Väär on seejuures arvata, et koolirõõm tähendab pidevat lusti ja tralli klassiruumis. Hoopis olulisem on õppimist toetava keskkonna loomine. Tallinna Ülikooli õpetajahariduse arendaja, analüütik Merlin Linde sõnul tasub selle saavutamiseks järgida kolme lihtsat reeglit:

  1. õpilase jaoks on väga olulised head suhted klassikaaslaste ja õpetajatega
  2. õppija jaoks on oluline tunda, et ta saab koolielus kaasa rääkida, et õppimine on tema enda otsus ja valik ning teda kuulatakse ära
  3. kõige tähtsam on õpilase enda jaoks õppetöö mõtestatus ehk see, miks ta praegu midagi õpib.


Eestimaalaste geenipalavik
Eesti Geenivaramu hakkas lõppevast nädalast võtma vastu uusi geenidoonoreid. Kokku saab loovutada oma proovid seekord 100 000 inimest. Teisipäeva hommikul oli inimeste huvi sedavõrd suur, et tekitas geenidoonor.ee lehel ülekoormuse – nõusolekuvormi tahtis digiallkirjastada korraga rohkem kui 800 inimest.

Füüsiliselt tuleb anda suuremas haiglas või Synlabi tervisekeskuses vereproov. Värske geenidoonori ja ERR Novaatori teadustoimetaja Marju Himma sõnul võttis see aega vähem, kui arvuti käivitamine ja seejärel nõusolekuvormile digiallkirja andmine.

Eelmisel, 2002. aastal alanud kogumisperioodil võeti geeniproovid 52 000 Eesti elanikult. Neil on nüüd võimalik saada tagasisidet oma geenikaardi kohta. Selle andmisega tegeleb Eestis praegu vaid üks geeninõustaja ja paar arsti. Seetõttu on nõustamisajad broneeritud juunikuuni.

Facebook ja suurandmete pahupool.
Facebook tunnistas, et laskis Cambridge'i ülikooliga seotud teadlasrühmal imeda sotsiaalvõrgustikust välja 270 000 vabatahtliku andmete asemel rohkem kui 50 miljoni kasutaja info. See leidis hiljem rakendust valijate tahte mõjutamiseks kasutatava tööriista loomisel. Juba 300 keskkonda jäetud like'i põhjal sai uurida kasutaja kohta välja saladusi, mida ei teadnud isegi nende elukaaslane. Koostatud profiile sai omakorda kasutada sihtturunduseks. Tegu on suurepärase näitega suurandmete ja masinõppe algoritmide võimsusest.

Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteadlane Tanel Tammet nentis, et kuigi kasutajaandmete kättesaamine nõuab tehnilisi teadmisi, pole see ületamatult keeruline. Seda on proovinud ka TTÜ magistrandid. „Oli näha, et kui rohkem pingutada, siis saaksime umbes poolte Eesti inimeste Facebooki info alla tõmmata, aga meie muidugi seda ei teinud,“ märkis teadlane. Cambridge Analyticas töötanud vilepuhuja Christopher Wylie tõdes, et neil kulus andmete kogumiseks vaid umbes miljon dollarit. Seega tasub üle kontrollida, millistele rakendustele ühismeedias ikka ligipääsu annate.

Soode immitseb naerugaasi
Naerugaas ei tõsta ainult tuju ega vaigista valu. Gaas on ka üks peamisi osoonikihi lõhkujaid. Tartu Ülikooli teadlased eesotsas Jaan Pärna ja Ülo Manderiga aitasid välja selgitada, kui palju õhkub seda Eesti ja maailma soodest. Peamiselt tekib naerugaas kahel viisil: nitraadi hapnikuvaesel redutseerumisel ja ammoniaagi oksüdeerumisel nitraadiks.

Teadlased järeldavad tulemustest, et atmosfääri naerugaasisisalduse suurenemise vältimiseks tuleb hoida looduslikud sood märjana. Vältida tuleks lämmastiku lisamist soomuldadele nii otsese väetamisega kui ka kaudselt. Juba kuivendatud soomuldadele võiks aga istuda metsa, külvata sellele heinaseemet või taastada parimal juhul algne looduslik soo. Leidu kirjeldavad uurimused ilmusid ajakirjades Nature Communications ja Scientific Reports.

Tavaravimid tapavad kõhumikroobe
Inimeste soolestikus elavatele mikroobidele ei mõju kahjulikult ainult antibiootikumid, vaid vähemalt neljandik laialt kasutatavatest ravimitest. See omakorda võib soodustada antibiootikumresistentsuse levikut. "Arvestades kui palju ravimeid me elu jooksul võtame, on see teatud tasandil tõesti ehmatav. [...] Samas viitavad tulemused, et meil on olemas juba terve rida ravimeid, mida saab kasutada potentsiaalselt resistentsete mikroobide hävitamiseks,“ viitas uurimuse autor Nassos Typas Euroopa molekulaarbioloogia laboratooriumist.

Eelnevates uuringutes on leitud, et mikrobioomi tasakaalu häirimine muudab inimesed vastuvõtlikumaks teiste bakteriaalsete nakkuste suhtes. Kõhubakterid aitavad reguleerida ka immuunsüsteemi tööd, soodustada vitamiinide imendumist ja mõjutada kaudselt isegi ajukeemiat.

Inimeste ja neandertallaste sassis suhted
Kõigi väljaspoolt Aafrikat pärit inimeste genoomis leidub neandertallaste DNA 2–5 protsenti. Kaks liiki said ühiseid järglasi väga mitmel korral. Inimestega samal ajal Euroopas elanud nelja neandertallaste pärilikkusaines inimeste geene ei leitud. See on Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi doktorandi Mateja Hajdinjaki hinnangul üllatav. Laual on kaks selgitust.

"Neil neandertallastel ega nende eellastel ei pruukinud olla võimalust inimestega kohtuda ega paarituda. [...] Kuid see võib ka viidata, et erinevalt inimestest ei kasvatanud nad saadud ühiseid järeltulijaid üles," selgitas Hajdinjak. Tegu oli ühel või teisel põhjusel ühepoolse suhtega.

Seakatk ja võileib metsa all
Eesti mets- ja kodusigade ridu on harvendanud juba aastaid seakatk. Eesti Maaülikooli teadlased on nüüd suhteliselt kindlad, et Põhja-Eestisse jõudis sigade Aafrika katk inimese abiga. Näiteks võis mõni veokijuht visata metsa alla sealihaga võileiva. See sattus omakorda metssigade toidulauale.

Praegu paistab metssigade kadumine Eesti metsadest üsna reaalne. Eesti ökosüsteemidele see suurt midagi ei teeks, sest tegu on võõrliigiga. Vaktsiini väljatöötamine võtab aastaid. Tervikuna ei pruugi sellest isegi kasu olla. Viirus püsib pinnases elujõulisena mitmeid kuid või isegi kauem.

Migrantidest pole pääsu
Põhja- ja Baltimaade tööturg pole jäänud kolmandatest riikidest tulevate varitööliste probleemist puutumata. Eestis leiab tavapäraselt Ida-Euroopast pärinev must tööjõud kõige rohkem rakendust ehitus- ja põllumajandussektoris, tõdeti neljapäeval toimunud rändekonverentsil. Samal ajal tõotab ebaseadusliku tööhõive ohjamine muutuda üha keerukamaks. Lihtsalt ära elamiseks hakkavad tööd otsima viimastel aastatel Euroopasse illegaalselt saabunud migrandid, kelle tuleviku osas pole veel otsust langetatud.

Teisalt nenditi, et ettevõtjaid, teadlasi, poliitikuid ja teisi eksperte on suudetud aktiivselt otsuste langetamisse kaasata. Rändepoliitika otsustuskohad on jäänud aga tavakodanikele kaugeks. Ühiskonnas peab toimuma mõttemuutus, mille tulemusena mõistavad kõik Eesti elanikud, et eksperdist välismaalane on kõrge lisandväärtusega ressurss, sedastas siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.

Suri viimane isane põhja valge-ninasarvik
Nädala alguses pandi magama viimane isane põhja valge-ninasarvik Sudan. Kaks viimast elusolevat emast ninasarvikut aga järeltulijaid ilmale tuua ei suuda. Kõik pole aga kadunud. Põhja valge-ninasarvikute rakke hakati külma panema juba alates 1970. aastate lõpust.

Neid, sh naharakke saaks kasutada tulevikus sugurakkude ja siirdamiskõlbulike embrüote loomiseks. „Väga paljude rakkude, sh hiirte sugurakkude loomise jaoks on meil see retsept olemas. Ninasarvikute puhul meil seda veel ei ole,“ selgitas Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia professor Toivo Maimets.Najin ja Fatu - maailma viimased põhja valge-ninasarvikud. Autor: AFP PHOTO/TONY KARUMBA/Scanpix

Tarvilike uuringute tegemise vallas esirinnas oleva San Diego Global Zoo teadus- ja looduskaitsejuht Stacey Johnson märkis ERR Novaatorile antud intervjuus, et katsetest on olnud kasu juba lõuna valge-ninasarvikute kaitsmisel. „Me ei pruugi saada lõpuks algselt soovitud tulemusi, kuid saame selle käigus teada teisi maailmamuutvaid asju. Iga väikest asja, mida me õpime, saab kasutada mingil viisil kusagil mujal,“ sõnas Johnson. Saate „Osoon“ võttemeeskonna kohtumist Sudaniga saab näha esmaspäeval kell 20.

Mis saab teadusrahast?
Kolmapäeval toimus saates „Suud Puhtaks“ suur väitlus Eesti teaduse rahastamise tuleviku ja prioriteetide üle. „Kui on teadusprojekt, siis see pole enam teadus, vaid sihipärane tegevus, mingi probleemi lahendamine. Kui me vaatame, mis on midagi elus muutnud, siis see pole projektipõhine teadus," võttis Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor Andres Metspalu kokku teadlaste hirmu Eesti teaduse liigse projektipõhisuse ja teatud valdkonda eelisarendamise ees.

Selle mõttega polnud päri Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal, kelle sõnul on Eesti-suguses väikeriigis väga oluline läbi mõelda, milleks avalikku raha ikkagi kasutatakse: „Ega siis kogu ilma pole võimalik soojaks kütta“. Samal ajal olid kõik nõus sellega, et koostööd teadlaste ja ettevõtluse vahel napib. Kui jätta kõrvale iduettevõtted, pole Eesti majandus eriti teadmismahukas. Teaduse rahastamise seisukorrast saab kiirülevaate ERR.ee toimetaja Anette Parksepa graafikutelt.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: