Rahvastikutrendid võivad lähiaastatel ebaseaduslikku töötamist kasvatada ({{commentsTotal}})

Eestis on enim probleeme ebaseadusliku töötamisega ehitusvaldkonnas. Pilt on illlustratiivne.
Eestis on enim probleeme ebaseadusliku töötamisega ehitusvaldkonnas. Pilt on illlustratiivne. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Euroopa demograafilised trendid viitavad sellele, et ebaseaduslik tööhõive võib kasvada või vähemasti selle ohjamine muutuda tulevatel aastatel keerulisemaks, kuna suur osa viimastel aastatel ebaseaduslikult Euroopasse saabunud migrantidest pole saanud veel kindlat staatust ning peavad süsteemiveskite jahvatamise ajal sissetuleku teenimiseks ebaseaduslikult töötama – nii arutles Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil OECD rändepoliitika vanemekspert Jonathan Chaloff.

Lisaks immigratsiooni järeltõugetele seab suure väljakutse ka vananev ühiskond, mis toob suurema nõudluse pikaajalise hoolduse ja koduhoolduse jaoks – selles valdkonnas on ebaseaduslik töötamine ja probleemid töötasu maksmisega Chaloffi sõnul väga levinud.

Oma panuse annavad kindlasti muutuvad tööviisid, mis on praegu veel suuresti etteennustamatud. Näiteks viskas Chaloff õhku küsimuse, kuidas võib ebaseaduslikku töötamist mõjutada see, kui tööandjate nõudlus oskuste järgi kasvab ning üha enam tööd tehakse distantsilt – kui palju hakatakse tegema ebaseaduslikult kaugtööd? Ka töötajate üha suurem liikuvus ning migratsiooniprogrammide rohkus ja keerukus annavad vaid rohkem võimalusi lõigata kasu töösüsteemi hallidest aladest.

Politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk tõi välja, et Eestiski on viimase kümne aasta jooksul näha tohutut muutust töötrendides, mis soodustab ebaseaduslikult töötamist. Kui kümnend tagasi saabusid välismaalased üldjuhul Eestisse ühe tööandja juurde, elasid siin kaua ja jäid ehk lõpuks püsivalt Eestisse, siis nüüd vahetavad võõrtöölised tihti töökohti ja peavad sellega olema valmis ka tihti oma lubasid muutma. Samuti tegutsevad ettevõtjad üha enam erinevates riikides, kas või ühel päeval ühes ja järgmisel päeval teises riigis.

Tööseadus immigratsiooniseaduse üle

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rändepoliitika vanemspetsialist Christiane Kuptsch rõhutas, et just süsteemide keerukuse tõttu oleks tarvis kehtestada universaalsed reeglid. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni positsiooni järgi ei võta ebaseaduslik ränne inimestelt nende teisi õigusi — see tähendab, et immigratsiooniseadus ei saa domineerida tööhõiveseaduse üle. "Töötaja on töötaja on töötaja," lausus Kuptsch, kelle sõnul on ka ebaseaduslikul migrandil, kes on teinud tööd, õigus palgale ja tööga kaasnevatele hüvedele, isegi kui ta peab mingil põhjusel riigist lahkuma.

Kuptschi hinnangul on võõrtööliste ebaseadusliku töötamise vastu võitlemise võti võitluses ebaseadusliku töötamise vastu üleüldiselt: selleks tuleb omakorda tugevdada töösuhete süsteeme riikides. Ta tõi näiteks Skandinaavia, kus on keskmisest vähem ebaseaduslikku tööhõivet, kuna seal on tugevad tööandjate ja töötajate organisatsioonid, kes võtavad pidevalt sõna ebaõiglase konkurentsi vastu, sealhulgas selle vastu, kui tööandjad üritavad ära kasutada odavat tööjõudu.

Rändepoliitika spetsialisti sõnul tuleb ka silmas pidada, et kui ühest küljes on ebaseaduslik tööhõive seotud tööandjate sooviga lõigata hallidest aladest kasu või haarata võimalusest raha kokku hoida, siis teiselt poolt on häda selles, et migrantidel lihtsalt polegi tihtipeale paremaid võimalusi, mida äraelamiseks kasutada.

Ettevõtete risk peab olema suurem

Liis Valk ütles, et ka Eestis on pandud põhirõhk sellele, et erinevad agentuurid, näiteks politsei, maksu- ja tolliamet ning tööinspektsioon teeksid rohkem koostööd; et asutuste tehtud kontrollid oleksid paremini suunatud ja et tööandjatele oleks ebaseadusliku töö risk liiga kõrge, et seda teed mööda minna.

Chaloff tõi tööandjatele riski tekitamise vajaduse näiteks, et tihtipeale on küsimus maksmata palkades ebaseaduslikele töötajatele. Näiteks töötab ebaseaduslik immigrant riigis ebaseaduslikult, aga pole palka saanud, ta püütakse ebaseadusliku sisserände tõttu kinni ja saadetakse riigist välja. Sellised juhtumid ei jõua tihti kohtutesse, nii et isegi kui tööandja saab ebaseadusliku palkamise eest rahalist kahju, on ta aastate jooksul odava tööjõu pealt juba oluliselt rohkem raha kokku hoidnud.

PPA nõunik lisas, et Eesti püüavad nad panna uutmoodi rõhku ehitusvaldkonnale, kus on ebaseaduslik töötamine kõige suurem. Eelkõige on PPA hakanud tegema suuremat koostööd peatöövõtjatega ja esindusorganisatsioonidega, et kasvatada sallimatust ebaseaduslike praktikate vastu ning anda rohkem vastutust projekti kõrgeimale lülile, kuivõrd praegu vastutus tööandjal, kes on tavaliselt alltöövõtja.

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: