Kuigi laensõnad torkavad hästi silma, siis kui vaadelda keele teisi aspekte, näiteks grammatikat ja morfoloogiat, pole inglise keele mõjud kuigivõrd ulatuslikud. "Näiteks pole meile lisandunud ühtegi uut häälikut ega silpi. Samuti on jäänud muutumatuks hääldus ja sõnajärg," kommenteeris Kask.

Kask analüüsis Eesti noorte keelekasutust ilu-, moe- ja elustiili teemaliste blogide ja videoblogide abil. Kokku vaatles ta 45 blogi ja kuut videoblogi, millest kogunes analüüsitavat materjali vastavalt ligi 275 000 ja 48 000 sõna. 

Kask sõnas, et videoblogides ehk suulises kõnes oli inglise keele mõju oluliselt tugevam: "Nendes oli 1000 sõna kohta umbes 30 inglise keele elementi, blogides ehk kirjalikes tekstides aga ainult kümme."

Kolme tüüpi laene

Uurija eristas kolme tüüpi laene inglise keelest. "Selgus, et kõige levinumad olid laensõnad, mille puhul võetakse ingliskeelne sõna üle selles samas vormis ja tähenduses, nagu see on inglise keeles. Kolme kategooria lõikes moodustasid need peaaegu 90 protsenti," sõnas Kask.

Kask rõhutas, et enamasti laenatakse valdkonnale spetsiifilisi ja omaseid väljendeid, näiteks meigitoodete ja värvitoonide nimetusi. Samuti on levinud blogimisega seotud sõnavara, näiteks "laikima" ja "sheerima". 

Lisaks võtavad noored inglise keelest üle tugevaid emotsioone märkivaid sõnu, öeldes näiteks "see on awesome", "ma olen nii obsessed" või "I love it". 

Teise grupi moodustasid tõlkelaenud, mille puhul ei ole inglise keele mõju esmapilgul nähtav. Näiteks lause "ma olen ümbritsetud heade inimeste poolt" tundub küll eestikeelse lausena, kuid on moodustatud tegelikult ingliskeelse fraasi "something is done by someone" eeskujul. Teine näide on ingliskeelne sõna have, mille mõjutusel öeldakse näiteks "ma oman autot", kuigi eestipärane on ütelda "mul on auto". 

Sedalaadi tõlkelaenude hulka kuuluvad ka sõnasõnalised tõlked. Näiteks on kasutusse läinud väljend "see on minu tassike teed", milles on sõna-sõnalt tõlgitud ingliskeelne väljend "it's my cup of tea". Samuti öeldakse inglise keele "my apologies" mõjul sageli otsetõlkes "minu vabandused". 

Lisaks märkis uurija, et inglise keele eeskujul on hakatud meeldivuse väljendamiseks, seda ennekõike asjade suhtes, kasutama tegusõna "armastama".  Näiteks üteldakse "ma armastan hommikuti kaua magada", selle asemel, et öelda "mulle meeldib hommikuti kaua magada".

Kolmandasse kategooriasse kuuluvad segakoopiad, kus eesti- ja ingliskeelne sõna on kokku liidetud, näiteks väljendites "üli-thankful" ja "epic-kiire".

Laenude põhjused

Kase sõnul kasutatakse ingliskeelseid väljendeid olukordades, kus eesti keeles ei ole ühe või teise inglikeelse väljendi kasutamiseks head vastet. "Teistel  juhtudel on vaste olemas, aga kuna inimene tunneb, et võõrkeelsel väljendil on mingi lisanüanss või varjund, mis teeb selle tabavamaks ja täpsemaks, kasutatakse ingliskeelset, " selgitas Kask. 

Teadur lisas, et samuti mõjutab keeleülekannet esinemissagedus. Üle võetakse tihti just sellised väljendid ja konstruktsioonid, mida kasutatakse inglise keeles sagedasti. Siin on heaks näiteks ülal mainitud "poolt"-konstruktsiooni imbumine eesti keelde.

Inglise keele liigset pealetungi ei tasu karta

Kask ei nõustunud vaatekohaga, et inglise keel võib eesti keele tagaplaanile suruda või seda kahjustada: "Eesti on läbi aegade olnud mitmekeelne riik ja laensõnade hulk meie keeles on nii ehk naa päris suur. Isegi sellised igapäevased sõnad nagu "käsiraamat" ja "porgand" on laenatud teistest keeltest."

Uurija rõhutas, et samaaegselt mitme keele võimaluste kasutamine on igati loomulik ja orgaaniline. "Mida rohkem keeli inimene oskab, seda suurem on repertuaar, mille hulgast ta saab valida sobiva sõna või väljendi. Mitmekeelne inimene mitte ei asenda ühe keele sõna teisega, vaid see on automaatne protsess, mille käigus valitakse vastavalt vajadusele kõige parem väljendusviis," selgitas Kask.

Eesti keele hea käekäik põhineb Kase sõnul ennekõike keelekogukonna enda suhtumisel ja hoiakutel: "Kui inimesed oma keelt väärtustavad ja annavad seda ka oma järeltulijatele edasi, siis see tagab eesti keele säilimise. Ma ei näe küll praegu suhtumist, et Eestis elavad ja eesti keelt esimese keelena rääkivad vanemad hakkavad ühtäkki oma lapsi inglise keeles kasvatama."