Ekraaniaeg vähendab noorte võimekust ülesandeid lõpetada ja uut õppida
Ei ole vist enam üllatus, et lapsed veedavad liiga suure oma vabast ajast ekraanide ees, näiteks nutitelefonides, digimängudega või telekavaatamisega. Üha enam uuringuid seob liigse ekraaniaja ärevushäirete ja depressiooniga.
Juba vaid üks tund ekraaniaega päevas vähendab väikelaste ja teismeliste huvi õppimise vastu, kahandab enesekontrolli, emotsionaalset stabiilsust ja võimekust lõpetada ülesandeid – nii selgub USA San Diego Osariigi Ülikooli ja Georgia Osariigi Ülikooli teadlaste ühistööst. Siinkohal on oluline rõhutada, et uuringus vaadati ekraani ees veedetud aega ja tegevusi, mis ei olnud seotud koolitööga.
Psühholoogid Jean Twenge ja W. Keith Campbell vaatlesid küll ekraaniaja ning ärevushäirete ja depressiooni seoseid, kuid nende uuringu tulemused pakub sisukama ülevaate, kui palju lapsed ikkagi tegelikult ekraanide ees veedavad.
USA Riikliku Tervishoiu Instituudi (NIH) hinnangul veedavad noored keskmiselt ekraane vaadates keskmiselt viis kuni seitse tundi. NIH on öelnud ka seda, et sedavõrd suur ekraaniaeg mõjutab üleüldist tervist ja heaolu. See võiks panna mõtlema nii lapsevanemaid kui noori, keda see otseselt puudutab.
Kuna ekraaniaja ja vaimse tervise probleemide vahelisi seoseid analüüsivad uuringud on olnud üsna vastuolulised, siis annab Twenge ja Campbelli metaanalüüs erinevate varasemate uuringute andmestikest huvitava tervikpildi. Nende analüüsis kasutati lapsevanemaid ja 2–17aastaseid lapsi hõlmanud uuringute andmeid; andmed pärinesid kokku enam kui 40 300 inimeselt.
Twenge ja Campelli artiklist tasub esile tõsta:
- Ka vähene ekraaniaeg, näiteks neli tundi päevas, oli uurimisaluste hulgas seotud juba vaimse heaolu vähenemisega.
- Need eelkooliealised lapsed, kelle päevas oli väga palju ekraaniaega kaotasid kaks korda suurema tõenäosusega enesevalitsuse ning 46 protsenti suurema tõenäosusega oli neil raskusi tugeva erutuse järel maharahunemisega.
Metaanalüüsi tulemus kinnitab veel enam, et Ameerika Pediaatrite Akadeemia soovitused peavad paika: 2–5aastaste ekraaniaeg ei tohiks ületada üht tundi päevas ja tarbitav sisu peaks olema ennekõike kvaliteetne ja hariv. Jean Twenge, teades inimeste tegelikke käitumismustreid ja tänapäeva elukorraldust, teeb möönduse, et ekraaniaeg võib olla ka kuni kaks tundi, kuid selles vanuses tõesti mitte rohkem.
Twenge ja Campell märgivad, et kuna pooltel juhtudel arenevad vaimse tervise probleemid välja lapseeas, on oluline vältida neid tegevusi, mis tõestatult kahjustavad vaimset tervist, liigne ekraaniaeg nende hulgas.
Teadlased soovitavad üle vaadata vaba aja tegevused, seda nii laste kui täiskasvanute puhul, ning küsida kriitiliselt, kas ja kui palju inimesed oma vaba aega ekraaniajaga täidavad ja kas on ehk muid tegevusi, kuidas aega kvaliteetselt veeta.
Artikkel ilmus ajakirjas Preventive Medicine Reports.
Toimetaja: Marju Himma