Tänapäeval elame digimaailmas, arvutid ja nutiseadmed on kasutusel nii kodus, koolis, tööl kui vabal ajal. Nendest sõltub suuresti meie professionaalne edukus ja heaolu. See sõltuvus suureneb üha. Näiteks juba praegu on võimalik mitmesuguseid kodumasinaid juhtida kaugelt, interneti teel. Seetõttu suureneb ka digihügieeni olulisus.

Nii nagu hügieeni puhul, peaks ka digihügieeni harjumuste kujundamine algama juba lapse-eas. On teada, et koolimineku ajaks on laste intellektuaalsed võimed ja hoiakud põhiosas juba välja kujunenud.

Arvutustehnika tungib järjest jõulisemalt meie igapäevaellu, Riigi infosüsteemide ameti (RIA) 2014. aastal tehtud küsitluse kohaselt tunnistas 88% vastanutest oma organistatsiooni tegevuste sõltuvust IKT-süsteemidest kõrgeks või väga kõrgeks.

Veel paarkümmend aastat tagasi tähendasid digiseadmed põhiosas vaid autonoomseid lauaarvuteid ning nende kasutamisel tehtud vead mõjutasid vaid selle konkreetse arvuti kasutajaid.

Tänapäeval on digiseadmete hulk oluliselt laiem ning suur osa nendest on ühendatud üleilmsesse võrku – internetti. Vähe sellest, internetil põhineb tänapäeval ka suur hulk kõige erinevamaid teenuseid. See tähendab ühest küljest, et mingile konkreetsele seadmele või teenusele on ligipääs kogu maailmast. Teisest küljest seda, et ühe inimese tegevus – nii tahtlik kui mittetahtlik – võib oluliselt mõjutada paljude teiste inimeste tegevust ja heaolu.

Eriti aktuaalseks muutub see lähiaastatel nn asjade interneti ehk värkvõrgu (ingl k internet of things) levikuga. Selle kohaselt ühendatakse järjest rohkem eritüübilisi seadmeid internetti ning neid saab selle kaudu ka juhtida. See valdkond on tänapäeval üks kiiremini arenevaid ning selles on loodud suur hulk teadus- ja arenduskeskusi, Eestis näiteks SA Virumaa Kompetentsikeskus.

Digiseadmete kasutamise kultuur hakkab järjest rohkem mõjutama meie igapäevaelu, muutub järjest olulisemaks üldise kultuuri elemendiks. Nii nagu kirjaoskus oli ühiskonna arengu üks kriteerium paarsada aastat tagasi, nii on seda tänapäeval digitaalne kirjaoskus.

Paraku pole praegu olukord selles osas pole sugugi väga hea. Näiteks TNS Emori 2014. aasta uuringu kohaselt enam kui kolmandik lastest ei oska öelda, mida nutiseadme turvaline kasutamine tähendab.

Vähe sellest, 75% küsitletud lastest ütles, et nende vanemad ei tunne huvi, millega nad nutiseadmetes tegelevad. Samas suur hulk nendest, kes on nutiseadmete turvalise kasutamise põhimõtetega kursis, praktikas neid ei rakenda.

Mis on digihügieen?

Hügieeni all üldiselt mõistetakse eluviisi, mis väärtustab puhtust ja on seetõttu tervisliku eluviisi oluline komponent. Hügieenireegleid järgiv inimene on tervem ja ühiskonnaliikmed soosivad teda rokem kui seda, kes hügieenireegleid ei järgi.

Sarnaselt võiks määratleda ka digihügieeni kui digivahendite otstarbekohast ja jätkusuutlikku kasutamist. Digihügieen tähendab terve rea soovituste järgimist, nagu näiteks:

• Loo oma failidest regulaarselt turvakoopiad;
• Uuneda järjepidevalt oma arvuti operatsioonisüsteemi ja muud tarkvara;
• Töötle regulaarselt oma elektroonilist kirjakasti;
• Järgi arvutikasutusel turva- ja eetikareegleid, hoidu viirustest;
• Hoia oma digiseadmed alati töövõimelisena, nende akud laetuna.