Annuse sõnul on järjest laiapõhjalisema rändepoliitika suunas astutud suuri saame. “Kui me 2008. aastal alustasime  oli meil erasektorist koostööpartnereid kolm. Nüüd olles jõudnud rändepoliitika arendamise neljandasse faasi on meil partnereid nii avalikust kui ka erasektorist üle 20-ne,” selgitas Annus Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil peetud ettekandes.

Siseministeeriumi rändepoliitika ekspert tuletas meelde, et rändepoliitika kujundamine ei toimu mitte ainult ühe poliitikavaldkonna raames, sest rändega seotud küsimused mõjutavad pea kõigi ministeeriumite poliitilisi haldusalasid. Nii koostatakse mitmekülgseid rändestsenaariumeid, mis peaksid ennustama seadusemuudatuste mõju erinevates valdkondades.

Annuse sõnul ongi siseministeeriumi rändeekspertide roll olnud kõigi huvigruppide murede ning vajaduste kaardistamine, valikuteks vormistamine ja valikute edastamine otsustajatele ehk poliitikutele. “Peame ametnikena olema vahemehed, et poliitikud teeksid informeeritud otsuseid,” leidis Annus.

Kuigi Annuse sõnul on rändevaldkonna kujundamisel poliitikute, eraettevõtjate, teadlaste ja teiste ekspertide kaasamisega hästi hakkama saadud, nendib ta, et avalikkuse teavitamisel tuleb teha veel palju tööd. Siseministeeriumi ekspert toonitas, et ka kodanikul peab olema selge ülevaade Eestisse saabuvatest inimestest ja rändevaldkonna eesmärkidest. On loomulik, et igal poliitikul ja poliitilisel jõul on oma agenda. Sestap peab olema kodanikel võimalus langetada teadlikke valikuid,” lisas Annus.

Uus tulija peab ise hakkama saama

Praeguse rändepoliitikal on kaks eesmärki: soodustada ekspertide ja oskustööjõu saabumist Eesti tööturule ning hoida ühiskonnast eemal ebaseaduslikult “rändavad” inimesed. Annuse sõnul ootab riik, et kõik uued tulijad peavad saama enda eluga ise hakkama ja tekitama oskustega lisandväärtust. Juhul, kui on risk, et elamisluba taotlev isik ei kasuta luba eesmärgipäraselt või kujutab otsest ohtu avalikule korrale jääb Eesti ja võib-olla isegi kogu Schengeni viisaruumi piir suletuks.

Praegusel hetkel loodavad siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) tööandjate, haridusasutuste ja uussisserändajate õiguskuulelikule käitumisele. See tähendab, et PPA ametnikud teevad väljastatud elamislubade kontrollimisel, vaid pistelisi külaskäike. Annuse väitel on senine praktika näidanud, et enamik elamisloataotlejatest kasutab luba sihtpäraselt. Seega suuremate kahtluste puudumisel võib saada Eestisse tööle või õppimise asumise loa üsna hõlpsasti.

Eksperte on, aga investoreid napib

Nii on alates 2011. aastast suudetud sihtpäraste poliitikatega kasvatada välisekspertide jõudmist Eestisse. “Meil on loodud suurepärane kohanemisprogramm, mis teeb sissejuhatuse Eesti ühiskonda ja kultuuri. Programmi raames toimub ka keeleõpe, mille käigus peavad osalejad saavutama eesti keele A1-tasemel,” kirjeldas Annus.

Seejuures on rakendatud mitmeid uuenduslikke rändevõimalusi nagu näiteks start-up viisa või diginomaadi viisa. “Kõiki inimesi pole mõtet kolida Eestisse, vaid selliste lahenduste nagu e-residentsus saame avada enda digitaalühiskonna ka teiste riikide kodanikele ja avardame majandust,” kinnitas Annus.

Samas möönis Annus, et viimastel aastatel pole väljastatud piisavalt ettevõtlus elamislubasid investoritele, kes on Eesti majandusse tasunud rohkem kui miljon eurot. “See on mõttekoht, millele peame leidma lahenduse koostöös partnerite ja kogukonnaga,” rõhutas Annus. Tema arvates peab toimuma ühiskonna mõttemuutus, mille tulemusena mõistavad kõik Eesti elanikud, et välismaalane on kõrge lisandväärtusega ressurss.