Asekantsler: avalikkus peab nägema teadustöö tulemusi
Teadusvaldkonnas keskendus eesti EL-i eesistumise ajal teaduse rahastamise vahendite korrastamise ettepanekutele. Mis oli selle töö tulemus, uuris Sirp, intervjueerides haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerit Indrek Reimandit teaduselu ja -rahastuse teemadel.
Alustuseks kaks mõttekohta, mis tulid välja Eesti eesistumise ajal rahastusprogrammi Horisont 2020 vahehindamisest:
Esiteks: teadus on vaja tuua inimesele lähemale ja avalikkus peab nägema teadustöö tulemusi, et oleks võimalik toetada suuremaid investeeringuid teadusesse.
Teiseks: Euroopa teaduse rahastamise süsteem on väga keeruline, mistõttu uutel tulijatel on üha raskem koostöövõrgustikesse siseneda.
Milline on Eesti roll pärast eesistumise lõppu?
Detsembri alguses leppisid Euroopa teadusministrid kokku teaduse rahastamise programmi „2021+“ põhisuunistes. Sellega kinnitati, et teadusel ja innovatsioonil on peamine osa majanduskasvu kindlustamisel ja ühiskonnna ees seisvate ülesannetega hakkama saamisel, mistõttu kutsutakse riike üles teadusinvesteeringuid suurendama.
Teaduse tipptaseme kõrval rõhutasid ministrid põhiväärtustena koostööd, mõju ja avatust, mille abil on võimalik saavutada strateegilisi eesmärke. Samuti anti juhiseid teaduse rahastamise korrastamiseks. Soovituste väljatöötamiseks on loodud töörühm, mida juhib Eesti. Sellega soovime ka pärast eesistumise lõppu olla tegevad ELi teaduspoliitika kujundamisel.
Milliste tulemusteni on jõutud teaduse rahastamises?
Viimastel aastatel on Euroopa Liidu teadusinvesteeringud kasvanud visalt, 2016. aastal jõuti 2,03%-ni – sellega jääb Euroopa Liit kaugele eesmärgist investeerida aastas 3% SKTst teadusse ja innovatsiooni. Peaaegu 90% avaliku sektori teadusinvesteeringutest on tehtud liikmesriikides ja pelgalt kümnendik Euroopa Liidu tasandil. See on ka põhjus, miks me eesistumise ajal keskendusime riikide edusammudele teadusrahastuse kasvatamisel.
Eesti rõhutas aruteludes investeeringute kasvatamise tähtsust, kuna teadusel ja innovatsioonil on tugev mõju majandusele ja ühiskonnale. Euroopa Liidu teadusministrid viitasid vajadusele seada ELi poliitikas ja programmides teadus ja innovatsioon esikohale.
Möödapääsmatu on avaliku ja erasektori partnerlus ühiskonna huve silmas pidavate eesmärkide puhul. Nende hulk on „Horisont 2020“ kasvanud juba veerandini eelarvest, samal ajal on nendes osalemine tähtis ülesanne teadlastele, ettevõtetele ja uuemate liikmesriikide avalikule sektorile. Seepärast on tarvis partnerlust veelgi laiendada. Ent olukorras, kus „Horisont 2020“ on alarahastatud ja vajab täiendavaid ressursse, tuleb uusi kohustusi võtta veelgi läbimõeldumalt.
Seepärast leppisid teadusministrid kokku, et teaduse ja innovatsiooni partnerlus peab põhinema selgetel kriteeriumidel (lisandväärtus, avatus, finantsvõimendusefekt, koosmõju). Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas saavutada finantssõltumatus Euroopa rahastusest, aga ka sellele, kuidas toetada uusi algatusi ja ideid.
Kuidas viia sõnum teaduse ühiskondlikust mõjust ja väärtusest avalikkuseni?
Oktoobris Tallinnas toimunud teaduspoliitika konverents tõi esile tippteaduse kui peamise arengumootori töökohtade loomisel, töötajate koolitamisel ja globaalprobleemide lahendamisel. Konverentsi juhtinud innukas teaduse populariseerija Brian Cox nentis, et vajatakse teadlasi-superstaare, selleks et teadus võiks konkureerida jalgpalli ja rokkmuusikaga.
Eesti peaminister andis Euroopale edasi Tallinna üleskutse, milles rõhutatakse poliitikute, rahastajate, teadlaste ja meedia osa teaduse mõjukuse kasvatamisel ning teadlaste ja ühiskonna vahelise usalduse loomisel. Jääme lootma, et meie üleskutset võetakse kuulda.
Artikkel ilmus algselt Sirbis.
Toimetaja: Marju Himma