Video: ühiskonnale pole saadetud selget sõnumit kõrghariduse väärtusest ({{commentsTotal}})

{{1521010800000 | amCalendar}}
Tudengid auditooriumis.
Tudengid auditooriumis. Autor/allikas: Marju Himma/ERR

Täna tegi Rektorite Nõukogu koos haridusministeeriumiga avatud kohtumise, kus tõdeti, et ühiskonnale ei ole piisavalt selgelt öeldud, mis väärtust loob kõrgharidus. Osaliselt sel põhjusel ei ole ka tööturul piisavalt töökohti, mis vajaksid kõrgharidusega inimesi. Lisaks arvavad inimesed, et suvalises välismaa ülikoolis saadud kraad on kvaliteetsem kui kodumaine.

Tänase kohtumise põhjus oli asjaolu, et kõrghariduse rahastamine on jäänud samale tasemel viimasel neljal aastal ehk pärast seda kui käivitus tasuta kõrghariduse reform. Kui siis kasvas kõrgharidusrahastus, et selle kaudu korvata tasulise hariduse kaotamisest tekkinud puudujääki, siis praeguseks on riigieelarvest kõrgharidusele antav summa suhtarvuna SKP-st aasta-aastalt langenud.

Koosolekut kokkuvõtvas paneelis arutati selle üle, miks kõik ruumis olijad nõustavad, et kõrgharidus vajab lisarahastust, kuid miks mujal ühiskonnas ei mõisteta väärtust, mida kõrgharidus ühiskonnale loob.

Tartu ülikooli rektori kohustetäitja Tõnu Lehtsaar märkis, et põhjus võib olla asjaolus, et kõik ruumisviibijad ei ole ehk väljaspool tänast arutelu levitanud piisavalt seda teadmist, mida täpselt ühiskond kõrgharidusest saab.

Maaülikooli rektor Mait Klaassen lisas, et kui seda lille ei kasteta, mis peaks õitsema, siis ta närtsib ära ja seda mõtet on ühiskonnale kõrgharidusest ja teadusest rääkides liiga vähe kommunikeeritud.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektor Mart Kalm sedastas, et Eesti avatus välismaale on tekitanud olukorra, kus Eesti ülikoole alahinnatakse. “Paljud inimesed arvavad, et välismaal hariduse omandamine on võluvägi. Nii paljudes eesti edukates ja tublides perekondades rahakoti rauad avanevad, kui laps soovib välismaale õppima. Ja siis me tegelikult näeme, et suur osa välismaale õppima läinud noortest lähevad kolmandajärgulistesse suvalistesse koolidesse, mis nende hilisemas karjääris osutub tupikteeks.”

Kalm tõi välja, et pelgalt välismaal omandatud haridus ei loo veel võimalust siinsetes ülikoolides või tööturul jätkamiseks. Tema soovitab kõrgharidusteed alustada Eestis, kuid mitte sellega piirduda.

Avatud koosolekul peeti hulk ettekandeid, mis on järgnevalt ära toodud kokkuvõtetena või salvestusena järgnevast videost.

Pikem ülevaade Jaak Aaviksoo ettekandest: Aaviksoo hinnangul on praeguse tööturu jaoks liiga palju kõrgharituid

Kõrgharitud inimesed saavad rohkem palka kui nende kesk- või põhiharidusega eakaaslased. Samas saavad Eesti kõrgharidusega inimesed keskharidusega inimestest vaid 20 protsenti rohkem palka, kuid meie naaberriikides on see vahel 30–40 protsenti. Tasulise kõrgharidusega riikides on see vahe koguni 50–60 protsenti.

“Kas olukorras, kus iga teine ühes eagrupis olev inimene saab kõrghariduse, kas see vastab meie tööturu proportsioonile ehk kas meil ei ole liiga palju kõrgharitud inimesi?” küsis rektor Jaak Aaviksoo. Oma küsimusega juhtis ta tähelepanu asjaolule, et ühe eagrupi lõikes saab kõrghariduse iga teine inimene, kuid tööturul nõuab kõrgharidust vaid iga kolmas töökoht. 


Pikem ülevaade haridus- ja teadusministri Mailis Repsi ettekandest: Ülikoolid ja ministeerium nõuavad kõrgharidusele 22 miljonit eurot lisaraha

Ehkki riik on kõrgharidusreformi järgsetel aastatel täiendavalt kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib.

“Me peame tunnistama, et oleme kümme aastat paigal tammunud,” märkis Reps.

Aastal 2012. saavutas kõrgharidusrahastus uuesti taseme, mis ta oli aastal 2008. Seda põhjusel, et 2012. hakati taastama seda, mis oli majanduskriisi tingimustes ära kärbitud. Toona anti juurde märkimisväärne summa raha, mis oli aga mõeldud tasuta kõrghariduse kompenseerimiseks.

Praegu, majanduskasvu tingimustes, kõrghariduse rahastus kasvanud ei ole. “Kui mitte arvestada seda kompensatsiooni, siis tegelikkuses on riigieelarveline toetus kõrgharidusele kasvanud alates 2012. aastast vaid kümme protsenti,” ütles Reps.

2018. aastal on kõrghariduse rahastamine suhtena SKPsse väiksem kui aastal 2008.

Kolm olulisemat mõtet Mailis Repsi ettekandest:

  1. Juba aastaks 2019 taotleb haridusministeerium riigieelarvest 22 miljonit eurot lisaraha kõrgharidusele ning igal järgneval aastal 15 miljonit.
  2. Selle raha eest tagatakse ülikoolidele tegevustoetus, tõestatakse doktoranditoetust ning kompenseeritakse taristuinvesteeringuid.
  3. HTM on koos ülikoolidega pannud kokku eelarvetaotlused. Kuid ees seisab veel pikk tee, et eelarve koostajatele jõuaks sõnum kohale.

Ülilkoolides on vaja nii rakenduslikku kui abstraktset teadust

Ettevõtjaid esindanud Andres Kütt tõi välja, et ülikool on koht, kus ka hullumeelsena näivad ideed saavad võimaluse lennata. On olemas valdkonnad, mille rakendus on otseselt tuntav ja mõõdetav ühiskonnas ja majanduses, kuid vaja on ka neid erialasid, teadlasi ja õppejõude, kes tegelevad mitterakenduslike, kuid siiski ka abstraktsete ja humanitaarsete teemadega. Oluline on leida nende kahe vahel tasakaal.

Õppejõud, sealjuures, peaksid mitte ainult rääkima uutest tehnoloogiatest, vaid näitama sealjuures eeskuju.


Mis see varasem töökogemus ikkagi on?

Tudengite esindaja Eva Liina Kliiman tõi välja, et tarvis on läbi arutada, mida täpselt nähakse varasemate õpingute ja töötamise arvestamise ehk VÕTA võimalustena. Kliiman kirjeldas, et sõnades räägitakse VÕTA-st kui paindlikku õppimist võimaldavat vahendit, millega saab hinnata õppuri varasemat kvalifikatsiooni.

“Kõrgkoolides tihti aga nähakse VÕTA-t teatava ohuna, vahendina, millega tudeng saab olla laisk, saab vähem õppida.”

Eva Liina Kliiman tegi tudengite poolelt ettepaneku:

  1. “Leppida kokku kõrgkoolidega, mis see VÕTA ikkagi on” või
  2. “Peamegi olemagi ausad selle suhtes, et see võta ikkagi ei ole hea vahend. Kuigi tudengid selle viimasega nõustuda ei sooviks.”

Avatud koosoleku ettekanded:

Eesti kõrghariduspoliitika väljakutsetest ja haridusministeeriumi plaanidest annab ülevaate haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Ülikoolide vaatest kõrghariduse strateegilisele arendamisele räägib Tallinna tehnikaülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo.

Endine Eesti e-riigi peaarhitekt Andres Kütt.

EÜLi mõtted kõrghariduse arengutele edastavad Eva Liina Kliiman.

Diskussioon, ettepaneku formuleerimine ja küsimuste esitamise võimalused rektoritele, ministrile ja teistele osalejatele. Paneelis osalevad: Mailis Reps, Tiit Land, Ivari Ilja, Jaak Aaviksoo, Mart Kalm, Mait Klaassen, Tõnu Lehtsaar, Mati Heidmets ja EÜLi esidajana Eva Liina Kliiman või Helena Veldre.

Avatud kohtumist juhtis Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, Tallinna ülikooli rektor, professor Tiit Land.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: