Aaviksoo hinnangul on praeguse tööturu jaoks liiga palju kõrgharituid
Kas meie tööturu jaoks on liiga palju kõrgharidusega inimesi, küsis Jaak Aaviksoo, kes pidas ettekande tänasel Rektorite Nõukogu ja haridusministeeriumi ühiskoosolekul. Oma küsimusega juhtis ta tähelepanu asjaolule, et ühe eagrupi lõikes saab kõrghariduse iga teine inimene, kuid tööturul nõuab kõrgharidust vaid iga kolmas töökoht.
Rektor Jaak Aaviksoo arutles, et kõrgharidus annab suurema sissetuleku, mis peaks põhinema kasvanud tööviljakusel. Kõrgharitud töötaja töö on viljakam, toob rohkem kasu nii talle endale suurenenud sissetuleku või palgana, ja kaudselt maksude kaudu ühiskonnale tervikuna.
Kõrgharitud inimesed saavad rohkem palka kui nende kesk- või põhiharidusega eakaaslased. Eesti kõrgharidusega inimesed saavad keskharidusega inimestest vaid 20 protsenti rohkem palka, kuid meie naaberriikides on see vahe 30–40 protsenti. Tasulise kõrgharidusega riikides on see vahel koguni 50–60 protsenti.
“Kas olukord, kus iga teine ühes eagrupis olev inimene saab kõrghariduse, vastab meie tööturu proportsioonile ehk kas meil ei ole liiga palju kõrgharitud inimesi?” küsis Aaviksoo.
Selle peale öeldakse tavaliselt, et haridust ei ole kunagi palju. Kuid Aaviksoo sõnul saab kõrghariduse iga teine inimene, kuid tööturul nõuab kõrgharidust vaid iga kolmas töökoht, siis on tasakaal paigast ära.
Aaviksoo soovis sellega juhtida tähelepanu, et kõrgharidust nõudvaid töökohti tuleb juurde luua.
“On ette heidetud, et kõrgkoolid ei õpeta just neid inimesi, keda tööturg vajab,” nentis Aaviksoo ja lisas, et enamasti tuuakse siis näiteks, et liiga palju õpetatakse juriste ja avaliku halduse spetsialiste. Samas näitab tööturustatistika, et nende erialade lõpetanud on ühed kõrgemapalgalisemad.
“Kuidas see siis võimalik on, et kui tööturg neid ei vajaks või neid oleks ületoodetud? Järelikult tuleks sellesse lõpetajate struktuuri suhtuda sisulisemalt ja vaadata, kas ja kus need disproportsioonid tegelikult aset leiavad.”
Loodus- ja täppisteaduste tudengid pole ühtviisi edukad
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas on pidev puudus spetsialistidest, samas pole noori, kes neid erialasid õppima läheksid.
Soovidele vastavalt on kasvanud loodus- ja täppisteadusi (LTT) õppivate tudengite hulk, kuid mitte kõik LTT erialad ei anna head tööturuperspektiivi. “Kui me vaatame loodus- ja tehnikateadusi, siis üle keskmise lõpetajate töötasu on IKTs, tehnika aladel ja matemaatilises statistikas. Samal ajal kui looduskaitse, bioloogilised ja füüsikalised loodusteadused jäävad oluliselt alla riigi keskmist,” rääkis Aaviksoo.
Samas on just viimastesse valdkondadesse koondunud rahvusvaheliselt silmapaistev teadus Eestis. Osaliselt võib olla põhjus selles, et nende erialade teaduspotentsiaali arendamisse on investeeritud kohati viis korda rohkem raha kui muudesse erialadesse.
Aaviksoo hinnangul tuleb mõelda, kuidas suunata kõrgharidusse raha nii, et see kasvataks kõige enam ka tööviljakust.
Toimetaja: Marju Himma