USA-s kogub hoogu kuulsatesse ülikoolidesse õppima pääsenuid haarav skandaal. Praegu on teada, et tuntud avaliku elu tegelased, edukad ettevõtjad ja muud tüübid on maksnud kaheksa aasta pikkuse perioodi jooksul kokku umbes 25 miljonit dollarit vahendajale, kes aitasid pääseda nende lastel elitaarsetesse ülikoolidesse. Raha eest võltsiti dokumente, valetati ja korraldati kokkumänge ülikoolide töötajatega.

Eksivad need, kes arvasid, et eduga kaasneb moraalne areng. Võib-olla elame mingi kriisi ajal, sest ameeriklased pakuvad valetamisega edu saavutamise normaliseerumise kurvast, et mitte öelda oranžikast seisust teisegi võimsa näite. Võib-olla peidab end protsessi taga tehnoloogiline areng?

Selle mõistmiseks peaks korraks käsitlema inimese suhet teadmistesse ehk kuidas saab üleüldse kindel olla, et keegi midagi teab. Mida mõeldakse, kui näiteks ülikoolis korraldatakse eksam ehk teadmiste kontroll? Filosoofid küsivad, kas õige otsuse jaoks peab midagi teadma. Nad vastavad, et sugugi mitte alati. Mõnikord võib inimene teha õige otsuse juhuslikult. Näiteks võid võõras linnas leida soovitud koha sinna juhulikult sattudes. Teinekord võib teadmiste põhjalt tehtud otsus osutuda valeks, kui lähed samas linnas enesekindlalt valesse kohta jne.

Ometi peetakse teadmiste omamist oluliseks ja eelistatavaks. Teadmised suurendavad õige otsuse tõenäosust ja need tagavad tegutsemiseks soodsa stabiilsuse. Olgu viimase näiteks juba tuttav olukord võõras linnas ning otsustad mingitest asjaoludest tulenevalt liikuda soovitud sihtpunkti poole, kuid teel kohtad võõrast pahasoovlikku isikut, kes ütleb, et lähed täiesti vales suunas. Mida teed?

Kui omaksid teadmisi, peaksid võõra sõnumit eksitavaks ja jätkaksid õige suunas. Kui olid juhuslikult, ilma teadmata õigel teel, siis nüüd oled kimbatuses. Tõenäoliselt lähed tänu soovitusele vales suunas. Lühidalt öeldes peetakse oluliseks, et indiviid on teadmiste omanik. Ta on need enda omaks mõelnud. Lõpuks leidub veel üks teadmiste kasuks kõnelev seik – kui saaksid valida, kas eelistaksid olla teadmistega või ilma teadmisteta inimese seltsis.

Öeldu puudutab teadmiste temaatikat vaid pinnapealselt. Antud teema pole ainult sügav, vaid sisaldab huvitavaid vaidlusi. Tehnoloogiaga on teadmiste teema seotud läbi tehnilise ja kõikjalt ligipääsetava välise mälu. Kas tänapäeval peab ikka kõike teadma, kui sinu otsuse jaoks vajaliku informatsiooni tarnib kohale nutitelefon? See on ju sinu oma! Mõned tajuvad telefoni kaotuse puhul seda isegi oma keha osa kaotusena.

Seadeldis võib sinu eest ka otsustada. Mõnikord on infomahukas ja keeruline ning selle analüüs nõuaks väga suurt pingutust. Kas peaksid pingutama, kui masin pakuks vastuse silmapilkselt ega nõuaks pingutust? Kas sinu pingutus osutuks siis tarbetuks? Kusjuures sa ei pea isegi teadma, kuidas masin oma otsuseni jõudis, aga sa mõistad, et tulemus on õige,või vähemalt kasulik.

Näiteks kui masinõppivad algoritmid töötavad läbi kogu teadaoleva teaduskirjanduse ja kõik haiguslood ning panevad haigele diagnoosi, mille peale polnud senised patsiendiga tegelenud arstid tulnud. Arstide seniste pingutuste kiuste iga tunniga haua poole libisenud patsiendi seisundis toimub tänu masina valikule imelisena näiv pööre paremuse poole. Taolist olukorda kirjeldatakse praktiliselt igas Doktor House'i seriaalis, selle vahega, et masina asemel on teiste kolleegidega võrreldes imelikult mõtlev arst.

Maailmas on teada umbes 7000 harva esinevat haigust. Ainulaadsuse tõttu napib kogemust, kuidas neid ravida ja ravimi arendamiseks puudub majanduslik stiimul. Selle kulusid ei suudeta kinni maksta. Sellise haiguse kandja on julma needuse all, teda aidata püüdev arst on suure tõenäosusega eos kaotaja.

Lootus pole siiski kadunud. Lootus on kõike teadaolevat informatsiooni otsuseprotsessi kaasaval masinal. Masin on kindlasti kallis, nagu peetakse kalliks pääsemist elitaarsesse ülikooli. Paistab, et inimliku pingutuse väärtus ja teadmiste tegelik omamine kaotavad tähtsust. Seda asendab üha sagedamini kuvand. Antud juhul siis nooruse veetmise koha kuvand, mis jätab mulje, nagu omandas seal viibinu hulganisti teadmisi.

Ülikoolides pakutava mitte teada tahtmise probleem on sedavõrd suur, et äsja pöördus Ühendkuningriigi hariduse kvaliteedi eest vastutav amet Paypali poole palvega, et need blokeeriksid rahaülekanded üliõpilaste eest õpiülesandeid ja lõputöid tegevatele ettevõtetele. Teadmiste omamise asemel mulje loomise teenuste kasv on ju tõend instinktiivsest teadmiste väärtuse languse trendist, lastes kellelgi või üha enam siis millelgi iseenda eest otsustada.

Vaevalt, et keegi laseks kellelgi teisel enda eest palga välja võtta või toidu ära süüa. Raha ja toit on endiselt olulised, aga kas teadmiste omamine seda enam on? Väljaarvatud siis see osa. mis puudutab "Troonide Mängus" juhtuvat.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".