Hiina loodab leevendada laienevat arstipõuda robotitega ({{commentsTotal}})

Tööde robotite hoolde andmise kasulikkuse üle võib vaielda lõputult.
Tööde robotite hoolde andmise kasulikkuse üle võib vaielda lõputult. Autor/allikas: Stefan Boness/Ipon/SIPA/1809061600/SCANPIX

Suurel riigil on suured probleemid. Hiina kavatseb kasutada lähitulevikus roboteid nii arstide õpetamiseks ja nende töökoorma leevendamiseks kui ka uurib võimalusi riikliku uudisteagentuuri diktorite robotitega asendamiseks, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Eelmisel aastal läbis esimesena maailmas arsti eriala kirjaliku eksami esimene mitteinimene. Selleks oli Hiinas loodud robot. Masin sooritas kõikidele arstidele kohustusliku eksami 456 punktiga. See on 96 punkti rohkem kvalifikatsiooni nõude täitmise piirist.

Iseseisvat patsiendi kohta andmeid koguva ja neid diagnoosiks formeeriva roboti loonud ettevõte lubas teha masinarsti tootmisega algust käesoleva aasta kevadel. Arvestades, kui kaua kulub arsti õpinguteks aega ja ressurssi, unustamata inimlikke pingutusi ning vaeva, võib pidada arstivabrikut progressi paratamatuks edusammuks. Paratamatuks seetõttu, et püüdleme ju kõigis teistes eluvaldkondades inimliku vaeva ja vigade vähendamisele. Konveieril valmis arstide pressimine hoiaks kokku vaeva ja kasvataks potentsiaali inimkonna kasvavate terviseprobleemide lahendamiseks.

Mõnes vaates on suure rahvaarvuga Hiina taolise väljakutse testimiseks igati sobiv laboratoorium. Esialgne rakenduskava näeb ette kasutada robotarste inimestest tohtrite abilistena. Lisaks praktilisele ravile kavatsetakse rakendada kirjeldatud seadmeid arstide koolitamiseks. Hiina väiksemates maarajoonides on suur perearstide puudus. Nagu öeldud, arstikoolitus on aja- ja ressursinõudlik, vajades muu hulgas jätkuvat spetsialistide juhendamist ja järelvalvet. Võimalik, et edukalt eksami sooritanud ja pidevalt uut õppivat robotit võib usaldada täitma koolitaja rolli.

Hiina kuulub maailmas juhtivate tehisintellekti arendajate ja robotite rakendajate sekka. Suurel riigil on suured probleemid, millest osadele loodetakse lahendust just tehnoloogiast. Maailma investeeringutest tehisintellekti tehakse kaks kolmandikku Hiinas. 2017. aastal kasvasid valdkondlikud investeeringud 67 protsendi võrra. Kogu arendustegevus kulgeb riigi valitsuse heakskiidul.

Sellest seigast võib ülejäänud maailm tunda kerget kõhedust. Üheks põhjuseks on uue põlvkonna tehnoloogiate võidujooksu tulemuslikkus ja kartus jääda kaotaja rolli. Mainitud võistluses ei jagata diplomeid, vaid midagi palju enamat, näiteks geopoliitilist võimu.

Olgu näiteks 2012. aastal Google'i Aju nimelise tehisintellekti projekti võidukas teadaanne, mille kohaselt suutis eristada 16 000 protsessorist masin piltidelt kasse. Kasse hõlpsalt äratundvale lapsele võib tunduda saavutus vähesena. Seda ilmselt ka Hiina tehnoloogiaarendajate jaoks, kes arendasid sama võimeka mikrokiibi, mille võib panna kasvõi mobiiltelefoni. Olgu see näide tormilisest arengust ja sotsiaalseid protsesse muutvate pisisündmuste jäämäe tipuks.

Paljud tänases elus väheseks peetavad muutused osutuvad hilisemas tagasivaates just nendeks võtmesündmusteks, mis sunnivad mõtestama olukorda uute sündmuste ja olukordade keskel tagasivaatamise kaudu. Olgu kasvõi omapärane efekt kõrgharidusele. Tööstus pakub ülikoolidega võrreldes palju paremat palka. Kasvav osa juhtivaid teadlaseid ja professoreid kaovad ülikoolidest ettevõtlusesse. Sama paistab juhtuvat ka üliõpilastega, kes saavad tööpostil kätte kiirema koolituse, teenides sealhulgas samal ajal päris head palka.

Täna on veel probleemne mõista, milline mõju elukorraldusele on Hiina riikliku uudisteagentuuri Xinhua uuel diktoril. Seegi tegelane pole enam inimene, kuigi ekraanil paistab tegelane inimesega väga sarnane. Eelmise nädala kolmapäeval ingliskeelseid uudiseid edastanud diktorit reedab peamiselt monotoonne kõneviis. Sarnaselt varem mainitud robotarstile uurib uudiste ankur ise infomaterjali ja loeb soravalt etteantud teksti. Esialgu katsetatakse diktorit erinevates veebikeskkondades ja ühismeedias, mainides peamiselt info edastamise tõhususe kasvu.

Küsimus, kas riik kavatseb robotist teha üleriigilise uudiste vahendaja, jäi vastuseta. Võimalik, et tegemist on õppimise faasiga ja ühel hetkel ongi miljonites kodudes õhtuseks uudiseid vahendavaks külaliseks robot.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: