Madal sündivus paneb Jaapani otsima abi robotitest ja võõrtöölistest ({{commentsTotal}})

Inimkujuline robot Nao.
Inimkujuline robot Nao. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/THOMAS PETER

Jaapan laseb vaatamata eelnevale robotilembusele 2019. aastal riiki pea 350 000 võõrtöölist. Riigi iibeprobleeme see aga ilmselt ei lahenda, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Lõuna-Koreas on kasutusel kõige rohkem tööstusroboteid. Iga kahekümnes Korea töötaja on robot ehk 10 000 töötaja kohta tuleb neid umbes pool tuhat. Maailma võrdluses teisel kohal on Jaapan. Selline edetabeli koht võib jätta aga eksitava mulje. Robotid asuvad Jaapani suurettevõtetes, kus võib töötada üks inimene paarikümne roboti kohta. Ülejäänud ettevõtetes kohtab roboteid oodatust harvem.

Jaapan seab tehnoloogia arengust huvitunute ette huvitava olukorra. Sealsest umbes 4,2 miljonist firmast 99,7 protsenti on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Seega ei tüüri jaapanlaste töökulutuuri rahvusvahelised suurkorporatsioonid, vaid pika peresuhete ajalooga firmad, milledes tegutsevad konservatiivsusele kalduvad ja traditsioone hindavad jaapanlased.

Sealse ettevõtluskultuuri alalhoidlust iseloomustavad lood kümme ja enam aastat õpipoisi rollis miso-supi leent liigutanud või sushi-riisi keetnud sõnakuulelikest jaapanlastest, kes ootavad päeva, kuni lubatakse neil asuda keerukama ülesande juurde, näiteks lõikama juurvilja või kala.

Traditsioonide hoidmine keset pöörasena näivat automatiseerimist räägib sealse kultuuri sitkusest. Maailmale võib autosid robotitega toota, aga korraliku noa, tooli või eine peab teisele jaapanlasele valmistama teine jaapanlane. Sinu töökohta ei ohusta robot juhul, kui oled vanamoeline, sest seda robotid ei suuda pakkuda. Jaapanis on viimastel andmetel töötuid vaid 2,5 protsenti.

See tore arvnäitaja tähendab, et Jaapanis on töökätest puudus ja olemasolevatele tuleb korralikult maksta. See õõnestab omakorda äri haaret ja rentaablust ning sunnib tööd automatiseerima või suurendama siis immigratsiooni. Traditsioonidest hoolivale kultuurile on mõlemad halvad valikud. Ometi peeti kahest halvast immigratsiooni kehvemaks. Tööstusrobotite kasutustiheduse taga seisab robotite arendamise ning valmistamise oskus. See oli põhjus, miks otsustasid sealsed poliitikud panustada tööhõive probleemide lahendamisel robotitele, mitte võõrtöölistele.

Iseloomuliku ilminguna paistavad Jaapani robotiarendajad silma inimesele sarnaste masinate loomise pürgimustega. Olulise ajendi leiab taaskord tööhõive väljakutsetest, sest suur osa vajalikest töödest on seotud inimestega. Täpsemalt jaapanlastega, kellest moodustavad juba täna veerandi vanad ja erineva suunitlusega sotsiaalset tuge vajavad inimesed.

Praeguste ennustuste kohaselt kaotab Jaapan järgmise veerandi sajandi jooksul veel 16 miljonit inimest ehk iga seitsmenda jaapanlase. Samal ajal ennustatakse üle 65 aastaste jaapanlaste osakaalu suurenemist kolmandikuni kogu populatsioonist.

Taoline areng tähendab märkimisväärset sotsiaaltöötajate, meditsiinilise abipersonali, teenindajate, lihttööliste, ehitajate ja farmerite puudust. Isegi kui mõne töö või tööülesande saab loovutada robotile, jääb alles küsimus, kas Jaapani traditsioonilise elulaadi võtavad üle samuti robotid või peaks mõtlema ikkagi inimestele? Isegi kui nad ei ole Jaapanist pärit geenidega?

Nüüd paistab, et robotite areng pole piisav või on muutumas sealne mõtteviis, sest ühel detsembri ööl vastu laupäeva võttis Jaapani parlamendi ülemkoda vastu üllatava otsuse lubada 2019. aastal riiki tööle kuni 345 000 vöörtöölist. Esialgu lubatakse viisat viieks aastaks vastavalt töötamiseks neljateistkümnel töökäte puuduse all enim kannataval tegevusalal. Neist kõige suuremas hädas on vanemate inimeste eest hoolekanne, põllumajandus, laevaehitus ja üldehitustööd.

Lisaks loodi eraldi viisakategooria kõrgema tasemega oskustöötajatele, kellele lubatakse lisaks muudele hüvedele kaasa võtta ka oma pere. Jaapanlasteks neid ei muudeta. Lapsi neilt ei oodata. Seda isegi olukorras, milles puuduvad märgid, et jaapanlased oleks asunud uue tarmukusega lapsi tegema.

Otse vastupidi, tehnoloogia arengu põhjustatud pöörane elukorraldus langetab sündide arvu jätkuvalt. Isegi kui robot on valmistatud Jaapanis, ei hakkaks sünnitama see jaapanlasi. Ootame ja vaatame, sest hommikumaana peaks sealt saama vihjeid ajast, kui tehnoloogiline päev jõuab meie õuele.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: