Järjejutu 2. osa | Tänane tehisintellekt kui ohtlik äpu ({{commentsTotal}})

2016. aastal nimetas nutiassistent telefoniomaniku ambulance'ks, selmet kutsuda talle kiirabi (inglise keeles ambulance).
2016. aastal nimetas nutiassistent telefoniomaniku ambulance'ks, selmet kutsuda talle kiirabi (inglise keeles ambulance).

Tehisintellekti lahkava järjejutu 2. osas läheneb ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja Ats Miller tehisintellektile selle ebaõnnestumiste kaudu. Teiste ebaõnne üle pole küll ilus naerda, kuid tehisintellekti ebaõnn on kohati ulmeliselt naljakas.

Püüdes anda ettekujutuse, mis meid AI-ga seoses ees ootab, tasub seda teha läbi ebaõnnestumiste. Sellel lähenemisel on vaid üks viga – see võib tekitada väärkujutluse, nagu olekski AI (täpsemalt tänase seisuga tegelikult ANI) mingi naljanumber.

Nii see pole, neid vigu parandatakse, neist õpitakse ja me oleme tulnud väga kaugele esimestest 1950ndate lõpus tehtud katsetest, kus süntaksi abivahend peamiselt vigu genereeris või universaalne ülesannete lahendaja mitte üht reaalse maailma probleemi lahendada ei suutnud.

1977. aastal tehti katse teha kirjanduslik, lugusid vorpiv tehisintellekt. Kuna olen ise kirjanik, mäletan, mis välja tuli – veidrad ja valed lood, milles puudus igasugune terve mõistus. Samas, muusikud kasutavad AI-d, täpsemalt arvutigenereeritud meloodiakatkeid – et valida nende hulgast hästi kõlavaid.

1983. aaastal oleks AI peaaegu päästnud valla tuumasõja, väites, et USA-d rünnatakse.

2001. aaastal õppis AI teisi arvuteid kannibaliseerima – ehk haaras endale kogu võimaliku ressursi.

Edasi läheb loetelu tihedamaks ja põnevamaks: 2011. aastast on pärit halenaljakas lugu, kuidas AI-assistent, millele öeldi "call me ambulance" (kutsu mulle kiirabi), nimetas kasutaja Ambulance'iks.

2016. aastal tappis isesõitev auto inimese. Muide, esimese inimese tappis robot millalgi juba 1980ndatel – pistis peadpidi treipinki töölise, kes ettevaatamatult ta töötsooni astus.

2016. aastal hakkas Twitteri AI sõimama.

2017. aastal "inspirational quotes" (inspireerivate tsitaatide) genereerimise AI sai hakkama tõeliste pärlitega nagu "Keep Panicking" (jätka panitseerimist). 2017. aastal hakkas venelaste chatbot stalinistlikku, väärkohtlemisele ja enesetapule õhutavat teksti produtseerima.

Edasi saaks terve peatüki Amazoni Alexa tegemistest. See on selline AI assistent, mis kodus kogu aeg kuulab, mida sa teed, ja saadab info Amazonile. See on osa Amazon Echost ehk erilisest kõlarist, aga seda võib laadida ka arvutisse või mobiili. See on saatnud lapsega vesteldes ta soovil koju paljude tuhandete dollarilisi asju-esemeid, see on reageerinud teleka hääle peale ja üldse keeranud kokku kõikvõimalikku pahandust.

On mõistusevastane, et keegi vabatahtlikult sellist asja kodus peab, ent ometi olevat selliseid USA-s 39 miljonit (neist enamus Alexa, kuid ka Google Home ja teisi). Alexa kallal töötab, muide, ligikaudu 5000 inimest. Echo maksab 120-150$.


Soovitame lugeda tehisintellekti järjejutu kõiki viit osa:

Järjejutu 1. osa | Tehisintellekt – inimkonna lõpp või vaid järjekordne singulaarsus?

Järjejutu 2. osa | Tänane tehisintellekt kui ohtlik äpu

Järjejutu 3. osa | Paar üldlevinud väärettekujutust tehisintellektist

Järjejutu 4. osa | Mida on tehisintellektist oodata lähiaastatel?

Järjejutu 5. osa | Aga ühel päeval on üldtehisintellekt kohal...

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: