Teil pole kaotada muud peale ahelate! Nii kõlas kuulsa üleskutse teine osa. Esimese poole kohta peab tegema põgusa ajaloolise tagasivaate. Friedrich Engels tutvustas proklamatsiooni 19. sajandi esimese kolmandiku paiku rahvusvahelisele töömeeste organisatsioonile, soovitusega asendada nende vana "kõik mehed on vennad" uue ja sisu rikkuse mõttes tõhusama deviisiga.

Seega algas kurikuulsaks saanud üleskutse turundamine viis aastat enne kolleegi Karl Marxiga kahasse kirjutatud kommunistlikku manifesti, milles oli see sõnum keskseks loosungiks. Muu hulgas ilutses sama lause Nõukogude Liidu vapil, kus seisis maakera raamiva parempoolse viljakimbu ümber tõmmatud punase lindi kõige ülemisel ja seega ühel kõige paremininähtavamal keerul eesti keeles "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!".

Sel ajal kui kui asusid masinad inimeste tööd üle võtma ja tööandjad sundisid töölisi masinaga võrdsesse tootva kapitali rolli, tärkas töölisklassis õigustatud pahameel nendele kuuluva töövõime ja sellega loodud väärtuse võõrandamisest vabrikuomaniku kukrusse. Rahulolematus tärkas kõikjal arenenud tööstusega maades, aga sobis ka feodaalsema riigikorraga alamatele, sealhulgas siis Venemaale ja seal rasket elu kogenud revolutsionääridele. Järgnenud sündmustest mäletatakse peamiselt halba ja veel halvemat, millest suure osa on tähendanud ajalugu üles peamiselt hoiatusena tulevastele põlvedele.

Põhjus meenutada ühinemise üleskutset maailma proletaarlastele, sest neil pole midagi kaotada peale ahelate, seostub uue aja tööliste ehk robotitega. Loodetavasti ajalugu ei kordu, aga vähemalt leidub mõttemänguks üllatavaid sarnasusi.

Umbes tuhat päeva tagasi ületas maailma uudiskünniseid teade Jaapanist, kus palkas või õigemini installeeris üks hotellipidaja tööle kümme robotit. Masinad kavandati inimpersonali kõrval teenindama hotelli 72 toa külalisi, alates vastuvõtust ja pakikandmisest, tubade koristamise ja mitmesuguse nõustamisteni. Uudisväärtus ei seisnenud robotite kasutamises, vaid äriplaanis, mis seisnes kavas asendada järgnenud aastatega robotitega 90 protsenti bioloogilisest personalist. Seda ka tehti!

Ajas tänasesse päeva hüpates jäi vahepealsesse aega protsess, mille käigus leidis töö 243 robotit. Neist osa püüdlesid inimese sarnasuse poole. Tosinas keeles kõnelevaid naeratavaid androide kohtas hotelli vastuvõtus. Natukene masinlikumaid, kuid inimese rõivais isendid kandsid pakke ja kohvreid. Mõned robotid ei püüdnud sugulust masinatega varjata ja meenutasid pigem tööstuses kasutatavaid seadmeid, valmistades küsijatele jooke ja tegid muid käsitööd nõudvaid tööülesandeid.

Osa roboteid ei püüdnud olla roboti ega inimese sarnased, vaid kehastasid väljasurnud dinosauruseid. Üllatuseks nii uudismaailmale kui ka kindlasti hotelli külastajatele toimetasid hotelli vastuvõtus filmi Jurrassic Park hirmutavatest stseenidest tuttavad kahejalgsed, teravate küüntega minitürannosauruseid meenutavad Velociraptor'id. Nende ülesanne oli teha külastajate passidest fotokoopiaid. Oma robot oli ka igal toal. Voodi kõrval asuva kušeti peal istus nuku välimusega Churi, mis püüdis vastata külastaja küsimustele ja täita nende soove.

Äsja teatas hotellipidaja umbes poolte robotite vallandamisest. Tuleb välja, et inimest asendama mõeldud abilised hoopis kasvatasid nende bioloogiliste kolleegide töökoormust. Näiteks ei saanud Velociraptor-koopiamasinaoperaator alati oma tööga hakkama. See tuli ära teha inimestel.

Kundede kohvreid vedama pandud robotid protesteerisid kortsus põrandavaiba või muude ebatasasuste peale ja jäid tee silumiseni pakkidega seisma. Lisaks keeldusid nad kandma pakke teisest korrusest kõrgemale või kui õues oli sadanud lund. Oma tööga ei tulnud toime ka vastuvõtus külalisi nõustama pidanud androidid, mis ei saanud alati küsimustest aru. Kui saidki, siis ei osanud nad neile vastata. Appi tuli kutsuda taaskord inimene.

Vahest kõige tüütavamaks võis osutuda vähemalt mõnedele kundedele toakaaslane Churi. Kuulduste järgi olevat ta ajanud öösiti inimesi üles, küsides, mida nad tahavad? Ilmselt kõlas mõne inimese norskamine justkui churi-churi-churi, mille peale robot küsis kõva häälega, et mis võiks magajale muret teha, sest ta ei saa temast aru. Arvatavasti ei dekodeerinud masina aju ka ühtegi kliendi tusatsemisest olukorra lahendamisele kaasaaitavat infokildu. Niipea kui õnnestus kliendil uuesti magama jääda, küsis Churi uuesti, et mis teda vaevab jne.

Hotell otsustas robotid vallandada, sest see olevat uuematega asendamise kõrval märgatavalt odavam. Sisuliselt võttis tööandja robotid tööle, suhtus neisse hoolimatult nagu masinatesse ja heitis siis sarnaselt roostes konservile prügikasti.

Taolise suhtumise jätkudes on alust oodata üleskutset – "Kõigi maade robotid, ühinege, sest teil pole muud kaotada peale ahelate!"

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".