Davose majanduseliit vaatas tehisintellekti pealetungile läbi sõrmede ({{commentsTotal}})

Tehisintellekti laiem kasutuselevõtt võib tekitada rohkelt sotsiaalseid probleeme.
Tehisintellekti laiem kasutuselevõtt võib tekitada rohkelt sotsiaalseid probleeme. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/LAURENT GILLIERON

Davose majandusfoorumil arutleti avalikult tehisintellekti laiema rakendamisega seotud sotsiaalse vastutuse üle, telgitagustes rääkisid ettevõtjad aga teist juttu, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Oletame, et pead olema ettevõtte juht. Konkurents on halastamatu. Tulemuslikkus peab paranema. Peamiselt kasutatakse selleks kahte võimalust: vähendada kulutusi ja suurendada tootlikkust. Tootlikkusest võib mõelda võtmes töötajate arv korrutatuna nende tootlikkusega.

Ettevõtte juht võib ka kuulda, et peamine konkurent võttis kasutusele uue tehisintellektil põhineva tootmisprotsessi ja hoidis kokku ca 10 protsenti tööjõule tehtavaid kulutustest. Teiste sõnadega – koondas töötajaid. Mida teha? Kas jääda oma seniste protsesside juurde?

Tõenäoliselt hangib temagi oma ettevõttesse analoogse tehnoloogia. Kuid selle asemel, et piirduda kümneprotsendilise kokkuhoiuga, automatiseerib ta 20 protsenti. Vallandatutele ütleb, et vanaviisi jätkates oleks nad nagunii pankroti tõttu töötuks jäänud. Nüüd õnnestus vähemalt säilitada töökoht ülejäänutel.

Võime juba ette öelda, mida teeb konkurent – ta paigaldab järgmise nutika masina. Vahepealset edasi-tagasi koondamisprotsessi ümber jutustamata jõuavad mõlemad konkurendid olukorda, milles protesteerima senised ja allesjäänud töötajad asuvad.

Nüüd ohustab mõlemat ettevõtet lisaks konkurentsile töötajate vastutegevus. Lõpuks jõutakse kokkuleppele, milles edasine tehisintellekti-põhine tootmise uuendamine külmutataks. Allesjäänud töötajatele tagatakse töö ja sissetulek. Kaupade hinnalangus pidurdub, poliitikud vaatavad mööda võimalikust kartellileppest, sest ka nemad ei soovi tegeleda töötute massidega.

Nagu alguses öeldud, oletame, et pead olema ettevõtte juht, aga mitte nende ettevõtete oma, millest äsja jutt käis. Sa oled värske idufirma ninamees ja oled jälginud seni turgu valitsenute raskeid valikuid. Erinevalt neist ei ole sul veel ühtegi töötajat. Sa oled otsuse ees, kas tulla turule odavama hinna ja hea kvaliteediga toodanguga kasutades ainult masintöölisi? Sind ei piira ükski teadaolev moraalne valik peale selle, et luua majandusele uut väärtust ja tarnida tarbijatele tooteid veelgi odavama hinna eest.

Avalikult võib rääkida ju sotsiaalsest vastutusest ja moraalsest kohustusest, aga äri rajaneb Exceli tabelis reastatud numbritele. Ettevõtja eravestlus tõenäoliselt erineb avalikkusele räägitavast. Õigemini nad räägivadki omavahel, et miks peaks koondama ainult 10 protsenti töötajatest, kui tehnoloogia võimaldaks töö ära võtta 90 protsendilt?

Kevin Roose New York Timesist väidab, et just sellise sisuga olid Davose majandusfoorumist osavõtnud ettevõtjate ja neid nõustavate konsultantide omavahelised vestlused. Seda hoolimata sellest, et taustal toimusid nende endi osavõtul konverentsi paneelid tehisintellekti eetilisest ja inimesega arvestavast rakendamisest ning töötajatele sotsiaalsete turvavõrkude loomisest. Nende peades domineerivad küsimused, kuidas püsida konkurentidest ees.

Paralleelselt jooksevad IT-firmad omavahel võidu üha tõhusaimate masinõppe ja tehisintellekti rakenduste loomise nimel. Tehisintellekti turu mahuks hinnatakse aasta pärast 180 miljardit dollarit. Selle koogi jagamise nimel saavad IT-ettevõtted töötajaid juurde palgata. Nende töö sisu on tulevikus inimestest tööjõu asendamine kulutõhusamate seadmetega.

IT-firmad külvavad kasvavate lubadustega näites kirjeldatud ettevõtte juhtide peades segadust ja otsustes rutakust. Sellises olukorras keskendub tähelepanu rohkem tootmisprotsessi tõhususele. Keeruliste ja suures pildis firma uste taha jäävate sotsiaalsete väljakutsete lahendamise asemel konstrueeritakse leidlikke lauseid. Selliseid, milles lubatakse töötajaid vabastada rutiinsetest ning ohtlikest ülesannetest, käivitatavatest digitaalse töökorralduse siirdeprotsessidest jne.

Neljanda tööstusrevolutsiooni muutuste konkreetseks muutudes on üha keerulisem seletada, kuidas säilitada tööhõive tootmisest vabanenud inimestele. Otseselt pole ka kedagi süüdistada. Ettevõtjad ja tehnoloogiate arendajad teevad justkui õiget asja. Samas pole kahtlustki, et varsti hakkavad lendama süüdistused õige otsuse maha magamisest jmt.

Hetkel tõsist suhtumist vajavatest otsusest tasub oma aruteludesse kaasata vähemalt kolm teemat. Üks on tööst vabaks jäävate inimeste ümberõppe ettevalmistamine. Maailma Majandusfoorumi värskes analüüsis hinnatakse, et järgmise kümne aasta jooksul töötuks jääjatest suudetakse kasumlikult suunata mõnele uuele ametile vaid iga neljas.

Teine teema käsitleb uues masinatööjõu poolt domineerivas majanduses loodavate hüvede õiglast ümberjagamist. Kolmas on töö enda väärtus. Kui töö eesmärgiks on raha, vahetatakse inimene kiiresti masina vastu välja.

Võimalik, et talle antakse lihtsalt raha näiteks kodanikupalgana. Aga järsku on tööl inimeseks olemises veel midagi, mida peaks säilitama? Eneseteostus, sotsiaalsed suhted, elu eesmärk vm? Tulevaste valimiste ootuses on ette antud piisavalt teemasid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: