Kanadalaste robotlõbumaja tõotab avardada ühiskonna moraalipiire ({{commentsTotal}})

Bordellis töötavad robotid tõotavad vähendada inimkaubandusega seotud probleeme.
Bordellis töötavad robotid tõotavad vähendada inimkaubandusega seotud probleeme. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/FRED DUFOUR

Kanada ettevõte plaanib avada Houstoni linnas esimese robotitega täidetud lõbumaja. Kohaliku linnapea järgnevad otsused tõotavad tuua aga laiema avalikkuse eest probleemirägastiku, millega ühiskond veel tegeleda ei söanda, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Maailmas tekib olukordi, millest on ebamugav rääkida, aga ilmselt peab. Ebamugavus tuleneb inimese tundemaailmast. Ebamugavad olukorrad sünnivad samuti inimese tegevuse tulemusel. Inimesest tulenevalt väärib teema ka tähelepanu.

Juttu tuleb robotitest. Esialgu programmiliste automaatikaseadmete ja hiljem ümbritseva keskkonnaga suhtlusest õppivate nutikate robotite loomise eesmärk on olnud leida asendajad inimesele ebamugavatele ja ohtlikele töödele. See osa on arusaadav ja mahub tundeneutraalse argimõtlemise raamidesse.

Leidub aga ka selliseid tegevusi, mis on inimesele keelatud või vähemalt ei peeta neid sobivaks. Siit siis küsimus – kas taolise laiduväärse tegevuse toimetamine roboti poolt oleks aktsepteeritav, näiteks robotitega täidetud lõbumaja isikkoosseisus? Varem või hiljem pidime ju selle piibelliku dilemmaga silmitsi seisma.

Texases avastasid Houstoni linna ametnikud remondieelse kontrolli käigus, et mahajäetud juuksuri salongi renoveerimise järel kavatseb Kanada päritolu ettevõte avada seal robotitega sisustatud salongi. Võimalik, et ametnikke motiveeris ettevõte nimest KinkySDollS loetav sõnum, mille Google'isse sisestamine täiendas nende maailmapilti huvitava informatsiooniga. Internet räägib, et ettevõte kiitleb Kanadas Toronto äärelinnas Põhja-Ameerika esimese robotitega bordelli asutamisega. Oktoobriks lubab avada KinkySDollS sama teenuse Houstonis.

Tõenäoliselt ei ole sellist seadust, mis keelab tuba täitmast inimese sarnaste robotitega, kelle või millega klient võib mõnda aega omaette olla. Seksuaalsus ja sellega seotud teenused kõigutavad tugevalt emotsionaalset tasakaalu. Seetõttu oli ehmatusest toibunud linnaametnike esimeseks reaktsiooniks protsess peatada. Bürokraatlikult osutus see lihtsaks, sest arendajatel puudus ümberehituseks vajalik luba. Seni kuni loaga tegeletakse, lubas uurida linnapea Sylvester Turner seadusi ja luua vajadusel taolise ettevõtluse korraldamiseks uusi regulatsioone.

Esmalt peavad seadusandjad olukorra endale selgeks tegema. Tõenäoliselt avastatakse vastuoludest kubisev ja moraaliainestikku proovile panev maailm. Näiteks alustas üks Houstonis tegutsev inimkauplemisvastane aktivist allkirjade kogumist Kanada ettevõtte keelustamiseks. Ometi võiks käsitleda ju seksitööle rakendatud roboteid inimkauplemisvastase proaktiivse meetmena.

Näiteid seksirobotite ühisosast kenamate eesmärkidega leiab mujaltki. Seksuaalsuse korraks unustades, kanadalaste salongiga võrreldes suhteliselt sarnaseid inimese surrogaate arendatakse rahuldama kasvavast üksilduse epideemiast tingitud suhtlusvajadust. Veelgi helgemaks eesmärgiks peetakse robotitest tegelaste seltsivat ja tugiteenuseid pakkuvat abi vanadekodudes. Roboteid mõeldakse isegi laste mängukaaslastena jne, kõigist muudest töödest kõnelemata – väljaarvatud siis see üks teema.

Võib-olla pole aeg õige ja teemat, mida ei tohi nimetada, võib käsitleda ainult nalja varjus või siis puhta akadeemilise mõtteharjutusena. Olgu siis esimeses võtmeks spekulatsioon, et kui robotite tööd hakatakse maksustama, kaob nende tegevuselt moraalne pidur. Raha kipub olema moraalsetes sasipundardes seiklemise kogemusest praktilisema väärtusega.

Pole sugugi võimatu, et mõne turismi vaatamisväärsusena talutava hälbelise Euroopa linna valiku kõrval leiavad omavalitsused, et robotite puhul on moraaliküsimused lahendamata. Seda oodates võib teenuspakkujatelt makse koguda.

Kevadel küsis tõsisema noodina Oxfordi ülikooli professor Amia Srinivasan, kas inimestel on õigus seksile. Tema küsimuse sõnastas ümber New York Timesi kolumnist küsides, kas kõigil inimestel on õigus olla ihaldatud? Väheke mugavama küsimuse tagant leiab poliitilise probleemi valijatest, kel on puue, ei vasta kehtivatele välimuse nõuetele, kannatavad seksuaalse orientatsiooni tõttu jne. Neil võib olla partneri leidmisel suuri raskusi. Ent kui see muutub tehniliselt lahendatavaks, siis kes kavatseb seda keelata?

Seega on Houstoni meeri ees kordades keerulisemate tagajärgedega teema, kui võis esialgu tunduda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: