Doktoritöö: õpingud ei paku üliõpilastele piisavat väljakutset ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paljude üliõpilaste sõnul ei nõua õpiväljundid neid piisavalt pingutama.
Paljude üliõpilaste sõnul ei nõua õpiväljundid neid piisavalt pingutama. Autor/allikas: Banter Snaps/Unsplash

Õpiväljundid ei nõua tudengitelt piisavat vaimset pingutust, et see motiveeriks neid õppimisse tõsiselt panustama, selgub Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorandi Kaija Kumpas-Lengi doktoritööst.

Kaija Kumpas-Lenk analüüsis töö raames kuue Eesti kõrgkooli ligi 80 ainekursuse õpiväljundeid ja enam kui 1300 üliõpilase- ning ligi saja kursusega seotud õppejõu hinnanguid.

Uuringust selgus, et üliõpilased oleksid õpingutesse rohkem kaasatud ja motiveeritud õpiväljundeid saavutama, kui need nõuaksid suuremat vaimset pingutust. Teisisõnu, praegused vähenõudlikud õpiväljundid ei suuna üliõpilasi piisavalt oma õppimisse panustama.

Väljundites on enim keskendutud teadmiste meeldejätmise ja rakendamise oskustele. "Samas selgus, et kõrgemaid kognitiivseid oskuseid, nagu analüüsimine ja hindamine, oli vaid vähestes õpiväljundites. Mitte ükski õpiväljunditest ei olnud disainitud kõrgeimal kognitiivsel tasemel ehk millegi uue loomise tasandil," kinnitas Kumpas-Lenk.

Õpiväljundid on justkui kõrgkooli lubadused õppijale, mille omandamisel on aga üliõpilasel endal väga oluline roll. Õppekava, millele tudengid kõrgkooli vastu võetakse, on sisuliselt õpingute plaan, mille täitmisel peaks üliõpilane omandama just need õpiväljundites kirjeldatud teadmised ja oskused, mis aitavad toime tulla väljakutsetega tööelus ja ühiskonnas laiemalt.

Siinkohal on Kumpas-Lenki sõnul oluline küsida, et kui eesmärk on ainult teadmiste reprodutseerimine, siis kuidas vastavad kõrgkoolid tulevikuühiskonna ootustele. Kiiresti muutuvas ühiskonnas peaks olema üha olulisemal kohal oskus kriitiliselt mõelda, luua, analüüsida, probleeme lahendada, pidevalt õppida ja enda õppimist juhtida

Samuti on oluline panustada õppejõudude pädevuste kujunemisse ja luua ainekursuseid, kus õpiväljundid, nendest lähtuv õppeprotsess ja hindamine on omavahel sidusad ning kus õpiväljundid nõuavad õppijatelt kognitiivset pingutust.

Kaija Kumpas-Lengi töö "Implementation of Outcome-Based Education in Estonian Higher Education: The Design of Learning Outcomes Matters" ("Väljundipõhise õppe rakendamine Eesti kõrghariduses: õpiväljundite disain on oluline") on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Eve Eisenschmidt. Oponendid on Helsingi Ülikooli professor Auli Toom ning Turu Ülikooli dotsent Liisa Postareff.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: