Uuring: enam kui pooled kõrgkooli lõpetanutest polnud rahul praktikavõimalustega
Tudengite õpingute kõrvalt töötamine on vähenenud. Tihti tehakse kooli kõrvalt siiski erialast tööd, et omandada paremaid pädevusi tööturul hakkama saamiseks, sest kõrgkoolide praktikavõimalustega polnud rahul enam kui pooled vastanuist.
Täna avaldatud Eesti kõrgkoolide vilistlaste uuringu kohaselt on vilistlased läbitud õpingutega üldjoontes rahul ja tulevad oma töökohas tööalaselt hästi toime. Rahulolevaid vilistlasi on rohkem magistri- ja doktoriõpe lõpetanute ning välismaalaste hulgas.
See võib tuleneda asjaolust, et need tudengid teevad teadlikuma valiku – õpinguid alustades oli neil sagedamini selge ülevaade õppekava eesmärkidest ja õpiväljunditest. 96 protsenti vilistlastest lähtus õppima asudes ennekõike huvist eriala ja valdkonna vastu. Karjäärinõustamist ei peetud eriala valimisel kuigi oluliseks.
Kõige kriitilisemad on vilistlased praktikavõimaluste suhtes: enam kui pooled (54 protsenti) vastanutest ei olnud pakutavate võimalustega rahul. Siin olid erandiks rakenduskõrghariduse lõpetanud, kellest enam kui kolmveerand peavad praktikat osakaalu õppekavas piisavaks.
Mõningast kriitikat pälvis ka kõrgkoolis omandatud pädevuste vastavus tööandjate ootustele ehk neist pädevustest, mida ülikool annab, ei piisa tööturul hakkama saamiseks. Vilistlased pidasid kesiseks näiteks juhtimisoskuste arendamist õpingute ajal. Vastanute arvates hindavad tööandjad rohkem üldpädevusi, mille hulka kuuluvad ka juhtimisoskused, koolist aga saadakse eelkõige erialaseid teadmisi.
Õpingute ajal töötatakse vähem
Õpingute ajal töötamine on võrreldes 2009. aastaga vähenenud 80 protsendilt 74 protsendile. Olulisim põhjus õppimise kõrvalt töötamiseks on endiselt majanduslik toimetulek, kuid olulised olid ka teised põhjused: soov ennast teostada ja saada erialast töökogemust.
Väga lähedalt oli omandatud eriala ja õpinguteaegne töö seotud 37 protsenti vastanutest, suures osas olid töö ja õpingud seotud 20 protsenti vastanutest ning ligi veerandil õpingute ajal töötanud vilistlastest puudus seos õpinguteaegse töö ja eriala vahel. Ootuspäraselt on töö ja õpingud rohkem seotud tervise, arvutiteaduste ja hariduse valdkonna lõpetanutel.
Kõige vähem olid õpingud ja töö seotud põllumajanduse ja humanitaaria valdkonna lõpetanutel. Võrreldes teiste õppetasemetega kulus bakalaureuseõppe läbinutel erialase töö leidmiseks kõige kauem aega. Samuti oli erialase töö leidmine keerulisem õiguse, humanitaaria, kunstide, teeninduse, sotsiaal- ja käitumisteaduste ning ajakirjanduse valdkonna lõpetanutel.
Mida kõrgem haridus, seda suurem palk
Ligi kaks aastat pärast lõpetamist on 82 protsendil vastanutest töökoht, kusjuures veerand jätkab õpinguid ja töötab samal ajal. Vilistlastest 18 protsenti ei tööta, enamus mittetöötavatest vilistlastest kas õpivad, on lastega kodused või on ajateenistuses. Töötute arv peale lõpetamist on pea olematu.
Kolmveerand töötavatest vilistlastest töötab enda hinnangul ametis, mis eeldab kõrgharidust. 14 protsendi vastanute põhitöö ei ole seotud omandatud erialaga. Lisaks sellele, et lõpetanu ei leidnud erialast tööd, oli mitte erialasel tööl töötamisel ka teisi põhjusi, näiteks tõdesid paljud neist, et teises ametis on palk ja töötingimused paremad, antud töö on huvitavam vms.
Kehtib seaduspärasus, mida kõrgem haridustase, seda suurem on palk. Valdkondade lõikes paistavad eriti silma arvutiteadused, kus kolmandiku vastanute palk on üle 1800 euro kuus. Madalamatesse palgagruppidesse jäävad kunstide, humanitaaria ning üldine loodus- ja täppisteaduste valdkondade lõpetanud. Ligi 60 protsenti vastanutest, kes uuringus osalemise ajal töötasid, tõusis palk pärast lõpetamist.
Vilistlasuuringu veebipõhisele ankeetküsimustikule vastas ligi 3300 vilistlast 22 kõrgkoolist.
Uuringu tegi Cumulus Consulting OÜ koostöös haridusministeeriumiga ning see on järg 2011. aasta uuringule, mil küsitleti 2009. aastal lõpetanuid. Üldjoontes on kahe uuringu tulemused sarnased.
Toimetaja: Marju Himma