Andragoogika professor: õppimise-õpetamise tähendustest, väärtustest ja innovatsioonist ülikoolis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi andragoogika professor Larissa Jõgi.
Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi andragoogika professor Larissa Jõgi. Autor/allikas: TLÜ

Õppimine on üks keerulisemaid nähtusi, mida mõistetakse ja millest räägitakse erinevalt. On kujunenud paradoksaalne situatsioon, kus õppimisest ülikoolis räägitakse meetodite kontekstis, justkui unustades, et õpetamise aluseks on süsteemne ja kompleksne lähenemine, leiab Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi andragoogika professor Larissa Jõgi.

Õpetamine hõlmab ka väärtusi, arusaamu õppimisest ja õpetamisest ja täiskasvanud inimesest õppijana, õppimise erinevate komponentide arvestamist, variatiivseid õppeolukordi ning eesmärke, millest lähtuda ja valikuid teha.

Teadmiste omandamise/vahendamise tähtsuse või ühe meetodi kasutamise rõhutamine loob stereotüüpe, mis loovad ja kinnistavad argiseid arusaamu õppimisest ja õpetamisest. Lisaks teadmistele-oskustele on vaja märkamismeelt, tunnetushuvi, süsteemset mõtlemist ja valmisolekuid tegutseda “teisiti“, kohanemis-, keskendumis-ja kujutlusvõimet, avatust uuele kogemusele, valmisolekut riskida ja ennast ületada ja õppijat, aktiivset ja enesearengust huvitatud.

Kõrghariduse ja ülikooli uurija, Londoni ülikooli emeriitprofessor Ron Barnett rõhutab, et ülikooli toimimist ühiskonnas on oluline väärtustada mitte ainult uurimise, vaid ka ülikoolis õppimise väärtustamise kaudu, millega laienevad nii teaduspõhise õpetamise olulisus, õpetamispraktikate variatiivsus kui ka üliõpilase roll õppija, uurija, avastaja, vastutaja, oma teadmiste ja loomepotentsiaali konstrueerija ning aktiivse enesearengu subjektina.

Neid mõtteid ärgitas jagama Marju Himma artikkel, milles jäi kõlama kaks mõtet: ülikool on igav ega vasta ühiskonna ootustele aegunud õppemeetodite tõttu ning vaja on probleemõpet. Võimalik, et nende väidete taustaks on ulatuslikud uuringud, millest artiklis ega ka Stephanie Farrelli ettekandes juttu ei tehtud. Artikkel mõjus antenarratiivina ja teatud sündmust kajastava olemusloona, mis paraku lihtsustab ülikooli tähendust ühiskonnas ning arusaamu ülikoolis õppimisest-õpetamisest. Nii nagu sportlane ei tule võistlustele plaaniga joosta aeglasemalt või hüpata vähem või näitleja ei tule teatrisse, et mängida halvasti, et tule ka õppejõud ülikooli, et õpetada nii, et üliõpilastel oleks igav... Nõustuda tuleb aga sellega, et ülikoolis õpetamist ja õppimist tuleb enam väärtustada ja sellele enam tähelepanu pöörata.

Probleemõpe, kui ka õpiväljundid ning standardid kõrghariduses peegeldavad ratsionaalset-inseneerlikku mõtteviisi, mille kõrgaeg Euroopa haridusruumis oli eelmise sajandi 1950-'60. aastatel, mil esil oli programm-ja probleemõppe vaimustus ja õpetajas nähti eksperti ja haridustehnoloogi. Küsitav on, kui tähenduslik ja mõjus on taoline õppimiskultuur, kus domineerib üks meetod või lähenemine, arvestades elukestva ja eluhõlmava õppimisega seonduvaid protsesse?

Meetodist ehk tähtsamad on õppejõu väärtused, suutlikkus kombineerida variatiivseid õpetamispraktikaid ja arusaamu sellest, mis on õppimine, millele, miks ja kuidas õppeprotsessis toetuda ja milliseid õppimisvõimalusi luua. Muutunud õppimis-ja õpetamissituatsioonid tähendavad, et rohkem tuleb pöörata tähelepanu nii üliõpilaste õpikogemustele ja õpioskustele kui ka õppimiskultuurile.

Kujutlusel õppimisest on kultuuriliselt otsustav roll, mis määrab suhtumise ja mõjutab arusaamu õppimisest-õpetamisest, õppekorraldust, õppekavu, suhtlemise, õppimise-õpetamise viise ja vorme. Nagu kultuurilegi on õppimiskultuurile omane ajalugu, püsivus, sarnase edasikestmine.

Õppimiskultuuri piiride keskseks määrajaks on see, kuidas mõistetakse ja määratletakse õppimist. Uurimustulemused osutavad, et õppevaldkonniti mõjutavad õppimiskultuuri õpetamispraktikad ja seetõttu on ka õppimiskultuurid erinevad. Erinevused avalduvad õppekavade paradigmades, suhtlemis- ja õpetamisviisides, õppimishoiakutes, aga ka arusaamades õppimisest ja õpetamisest. Reaalteadustes on õpetamispraktikad õppejõukesksemad ning humanitaar- ja sotsiaalteadustes enam õppijakesksed. Valdavalt mõistetakse õppimist omandamisena, vähem enesearendamise või suhtlemisena.

Arusaamad ja teadmine sellest, mis on õpetamine ja õppimine ülikoolis ja mis on ülikooli õppeprotsessi olulisemad väärtused ja põhimõtted on olnud Tallinna ülikoolis õppejõudude koolituste sisuliste arutelude teemad. Fookuses ei ole olnud küsimus, milliseid meetodeid kasutada, vaid kes on õppejõud ülikoolis ja kuidas olla õppejõud, millised väärtused on õppejõule olulised, kuidas toetada õppimist ja õppijat ülikooli õpingutes, kuidas õpetada.

Olen nõus Tartu ülikooli professori Tõnu Lehtsaarega, kes 2006. aastal Universitas Tartuensises avaldatud artiklis kirjutas, et „võimaluste rohkus ülikoolis teeb õppejõud loojateks ja õpetamise ilusaks...”. See tähenduslik mõte on seotud õppejõuks kujunemise ja olemisega ning õppimise tähenduste ja väärtustega.

Ülikoolihariduse perspektiiv on olemuselt kriitiline. Nii on ülikoolis õpetamise sügav olemus seotud ülikooli enda ja õppejõu avatuse, dialoogisuutlikkuse ja õppimisega. Dialoogis märkame ja tunnetame ennast ning saame paremini aru sellest, miks, mida ja kuidas õppejõududena teeme.

Kuidas vältida meetodikesksust ja kuidas toetada uuenduslikku, variatiivset õpetamist ülikoolis? Innovatsioonide iseloomulikuks jooneks on edasiviivate ideede ja lahenduste koosloomine. 15. aprillil toimub Tallinna ülikoolis haridusuuenduse konverents, kus mõtestatakse haridusmuutusi ja uuenemisvajadusi muutuva ühiskonna ja uuenevate ülikoolide (Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool) kontekstis ning kogetakse traditsioonilise ja uuendusliku kokkupuutekohti ning vastuolusid hariduses. Konverentsi töötoad on kohtumispaigaks kõigile/ka neile, kes soovivad arutada ja mõjutada ülikoolis toimuvaid uuendusi õpetamispraktikates.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: