Professor tahab teadus- ja arendusnõukogusse sookvoote ({{commentsTotal}})

Rainer Kattel
Rainer Kattel Autor/allikas: ERR

Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees, professor Rainer Kattel tahab, et valitsust nõustavas Teadus- ja Arendusnõukogus (TAN) peaks kehtestama sookvoodid. TAN-i nõukogu liige, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere põhjendab naiste vähesust nõukogus aga sellega, et ajaloolistel põhjustel on Eestis tipptasemel naiseksperte vähe.

Täna saab selgeks, missuguste riiklikult oluliste uurimisteemade jaoks jagatakse laiali ligi kümme miljonit eurot teadusraha. Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees Rainer Kattel kardab, et palgalõhe uurimine jääb rahast ilma ning usub, et TAN-is peaks kehtestama sookvoodid.

Kattel saatis peaministrile kirja, milles ütleb, et TAN-i koosseis peaks olema rohkem tasakaalus. Ühelt poolt heidab ta ette, et nõukogus on üleliia loodus- ja täppisteaduste esindajad ning humanitaar- ja sotsiaalvaldkond jääb tahaplaanile. Teisalt valmistab talle muret nõukoguliikmete sooline jaotus. Ta juhib tähelepanu, et 12-liikmelises nõukogus on vaid kaks naist.

"Arvestades Eesti ühiskonna väljapaistmist soolise kihistatuse poolest, tuleks riiklikes otsustusprotsessides kaalukate otsuste tegemisel arvestada ka sooaspektiga," kirjutab Kattel ning lisab, et TAN oma töökorralduses ega tegevuses seda ei järgi. Katteli mure põhineb nõukogu läinudaastasel otsusel, millega määrati, missugused uurimisvaldkonnad on riigi seisukohalt prioriteetsemad. Jutt käib RITA nimelisest programmist, millega rahastatakse ministeeriumidele oluliste teemade uurimist.

RITA programmi juht Liina Eek ütles, et projektide väljavalimine toimub viisil, et kõigepealt pakuvad ministeeriumid välja teemad, mida riigil tuleks uurida. "Seda me tegime eelmisel aastal, panime kokku nimekirja. Seal oli paarkümmend teemat ja siis me konsulteerisime Teadus- ja Arendusnõukoguga."

Kuna palgalõhe küsimuse seadis nõukogu nende teemade hulka, mida peaks rahastama kui eelarve võimaldab, tekkis oht, et see jääbki toetuseta.

TAN-i nõukogu liige, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et TAN lähtus uurimisteemasid lahterdades programmide teaduslikust kvaliteedist.

"Ei saa üle ega ümber nende programmide teaduslikust kvaliteedist. Kvaliteet tuleb välja juba suht lühikestest tekstidest. On aru saada, kas teksti kirjutaja saab aru, mida ta teha tahab või on ta lihtsalt pannud ilusad sõnad järjestikku. Taotluste tasemed olid äärmiselt erinevad. Nii erinevat taotluste paketti oleme me harva näinud. Esimene ja viimane ots joonistusid äärmiselt selgesti välja."

Seda, miks palgalõhe uurimine kraadi võrra nõrgema hinnangu sai, kui näiteks tehisintellekti või küberkaitse teemad, Soomere ei täpsusta. Katteli mõttega, otsekui toetaks nõukogu rohkem loodus- ja täppisteaduste valdkondi, Soomere ei nõustu. Küll aga tõdeb ta, et humanitaar- ja sotsiaalteadused on Eestis vähem arenenud.

"Pigem seda seisu teades, reaalteaduste inimesed püüavad alati mingit lisakoefitsienti juurde panna humaniora ja socialia taotlustele, sest Eesti teadus peaks olema võrdselt maailmateaduse esirinnas igas valdkonnas."

Mis aga puudutab Katteli ideed arvestada teadus- ja arendusnõukogu koostades sootunnuseid, ütleb Soomere, et suur osa nõukogust pannakse kokku ametikohtade järgi. Ning kahe suurema ülikooli rektorid, samuti näiteks tööandjate esindajad on meil mehed.

"Ja kui küsida, miks näiteks Teaduste Akadeemia ei anna peaministrile nõu nimetada Teadus- ja Arendusnõukogusse rohkem naiseksperte, siis ajaloolistel põhjustel on meil tipptasemel naiseksperte Eestis vähe. Nad on rängalt üle koormatud. Ja me peame natukene vaatama, et me neid läbi ei põletaks."

RITA programmi juht Liina Eek ütleb, et kuigi palgalõhe uurimist nõukogu kõige prioriteetsemate teemade hulka ei valinud, siis tõenäoliselt jätkub jagamisele minevast üheksast ja poolest miljonist eurost raha ka selle tarbeks.

"Lõpliku otsuse teevad ministeeriumid koos Teadusagentuuriga. Otsus selle soolise palgalõhe projekti osas tuleb esmaspäeval. Aga väga suure tõenäosusega ta vähemalt mingis mahus meile sisse jääb."

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: