Videointervjuu | Jaak Aaviksoo: tehnikaülikooli tulevik on ikkagi eelkõige tehnika- ja loodusteaduste valdkonnas ({{commentsTotal}})

Hiljuti Tallinna tehnikaülikooli rektoriks valitud akadeemik Jaak Aaviksoo.
Hiljuti Tallinna tehnikaülikooli rektoriks valitud akadeemik Jaak Aaviksoo.

Hiljuti Tallinna tehnikaülikooli rektoriks valitud akadeemik Jaak Aaviksoo leiab, et TTÜ-l on tarvis fokusseerida oma valdkonnad ning see võib tähendada, et mõningaid erialasid peaks koondama, mõningaid oleks väikeriigi elanikel mõistlik välismaal omandada.

Hiljuti on üksjagu kõneainet pakkunud 100 inimest, kes on tahaksid ühe otsa piletiga Marsile lennata. Kas teie oleksite nõus ühe otsa piletiga Marsile lendama?

Ma jätaks selle võimaluse noorematele ja ettevõtlikumatele. Minu arvates on Maa peal ka piisavalt huvitavat ette võtta.

Miks meil üldse peaks tarvis olema Marss koloniseerida?

Eks teadus ju proovib piire ja kui vähegi midagi suudetakse teha, siis kindlasti püütakse ka ellu viia ja praegu tundub, et Marss võiks olla peaaegu meie haardeulatuses. Millal inimene sinna jõuab? No vast kümme aastat läheb kindlasti.

Te olete öelnud et Tallinna tehnikaülikool peaks ühiskonnale rohkem praktilist kasu tooma – kuidas see selliste suurte ja kallite teadusprojektidega nagu Higgsi bosoni otsimine või Marsi koloniseerimine kokku sobib?

Teadus on väga mitmepalgeline. Kindlasti jääb alati teadusesse see päris-päris tippteadus, mis tundmatust kompab, olgu see siis kiirendite või kosmoses üha kaugemale lennates. Kaugelt suurem enamus inimestest, teadlastest ja inseneridest tegeleb üsna praktiliste ja igapäevaste probleemidega ning nende tööst oodatakse üsna konkreetseid väljundeid üsna mõistliku aja jooksul, mitte 20-50 aasta, vaid 2-5 aasta perspektiivis.

See puudutab ka tehnikaülikooli – tuleb pürgida nii kõrgele, kui võimalik, aga mitte unustada seda ümbrust, kus elatakse ja töötatakse. Võtame kasvõi paljuräägitud Eesti maavarad, võtame põlevkivi, valdkonna, kus energeetika ja keskkonna vahel tasakaalu otsimine on keeruline. Või võtame nullenergia maja, mis võiks meie kliimas ka peaaegu olemas olla – kuidas seda teha nii, et see meie rahakotile kohane oleks.

TTÜ Ragnar Nurkse instituut avaldas möödunud nädalal analüüsi, milles võrreldi TTÜd teiste Läänemere regiooni tehnikakõrgkoolidega. Mis on TTÜ konkurentsivõimelised küljed? Mis on kitsaskohad?

Eks need võrdlusülikoolid olid ka väga ambitsioonikalt valitud. Londoni Imperial College ja Zürichi tehnikakõrgkool, mis kuuluvad maailma absoluutsesse tippu ja korjavad oma õppejõude kokku üle terve maailma. Seega nendega võrdlus võib-olla on samasugune tähtede poole pürgimine nagu ka tippteadus. Aga pisemad ja lähemad naabrid on Aalto ülikool Helsingis ja Kuninglik tehnikakõrgkool Stockholmis (KTH).

Ma arvan, et Tallinna tehnikaülikool on viimasel kümnel aastal palju-palju kiiremini arenenud kui Aalto ülikool või KTH. Häbeneda ei ole siin midagi, lihtsalt see nõukogude süsteemist ümber kohandumine võtab aega.

Järgnevas videos kommenteerib Jaak Aaviksoo majandusteadlase Rainer Katteli väidet, et TTÜ teadlaste rahvusvaheline konkurentsivõime on madalaim võrdlusülikoolide hulgas:


Teie väljaütlemine, et TTÜsse sisseastumine saab olema veel kõrgemate tingimustega ning kooli kõrvalt töötamist peaks olema senisest vähem. Vaatame korraks selle mündi teist poolt: TTÜs on võrdluses teiste Läänemere tehnikakõrgkoolidega kõige kallim doktorikraadi hind ehk selle raha eest antakse keskmiselt vähem doktorikraadiga inimesi. Magistrikraadi väljastamise osas on tulemus väga hea. Kuidas seda kommenteerite ning miks ei ole Eestis suudetud 25 aastaga välja töötada?

Jaak Aaviksoo vastus:


Kui palju doktorante oleks Eestile oleks Eestile optimaalne? Jaak Aaviksoo leiab, et praeguse 3000 asemel oleks optimaalne hulk doktorante ligikaudu 1000. Selle võrra saaksid need 1000 doktoranti suuremaid toetusi, saaksid paremini juhendatud ning tõuseks ka tööviljakus.

Valimisplatvormis oli mitmel rektorikandidaadil kirjas fokusseerumine. Kuhu peaks TTÜ oma fookuse seadma?

Ma arvan, et tehnikaülikooli tulevik on ikkagi eelkõige tehnika- ja loodusteaduste valdkonnas. Päris nii kitsaks ükski tehnikaülikool endale seda fookust ei keera – alati jääb ka majandus ja sotsiaalained. Väikeses riigis ei jõua me kõike teha ja me näeme, et meist palju suuremadki riigid spetsialiseeruvad ja otsivad neid tugevusi, kus nad võiksid pakkuda midagi kogu maailmale. Kui meil on midagi, mille järele tullakse kogu maailmast, peame sama moodi ise välismaailma vaatama.

Paljusid erialasid tuleb tulevikus õppida piiri taga. Nii on see kõikides riikides – spetsialiseerumine, pigem vähem aga väga hästi tegemine on praegu üldine trend. Sellega tuleb tasapisi ja jõudumööda kaasa minna ka tehnikaülikoolis.

Kas see tähendab ka suures osas sotsiaal- ja osati ka humanitaarvaldkonda jäävate õppekavade koondamist?

Ma ei oska praegu niimoodi öelda. Aga õppekavade arv on praegu suurem kui nii mõneski võrdlusülikoolis. See ilmselt paneb mõtlema, et ilmselt saab väiksema arvu õppekavadega eriti just I astmel ehk rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseastmel hakkama saama.

Tasuta kõrgharidusele üleminek tähendas ülikoolide jaoks ka avatud ülikooli või kaugõppe õppevormi õppekavade kadumist. Kuidas on TTÜga – kas teie rektoriks oleku ajal oleks mõeldav hakata pakkuma avatud ülikooli või kaugõppe vormis osakoormusega tasulist õpet?

Tasulise õppe võimalus on ka praegu olemas kui see on otstarbekas. Kui Eesti ühiskonnal selliseid tasuta osakoormusega õppekavasid vaja on, siis see on täna võimalik ja haridusministeerium selliseid õppekavasid on ka toetanud. Ma ei näe põhimõttelisi takistusi. Pigem tuleks otsida võimalusi kasvatada õppejõudude tulemuslikkust.

Oleme praegu tehnikaülikoolis tulemuslikkuselt üsna kehvakesed, meie õpingud kestavad liiga kaua ja täiesti universaalne arusaam maailmas on, et see on üks tõsiseid probleeme.

Me näeme, et nendes riikides, kus on tugev materiaalne motivatsioon lõpetada, kus õpingute kiire läbimine on üliõpilastele kasulik, toimub see ka palju kiiremini. Kus on see seotud õppemaksuga, kus korduseksamid ja -kursused on tasulised, toimub õpe kiiremini. Kindlasti ei saa me tagasi minna selle süsteemi juurde, kus tagasihoidlikemate võimetega inimesed said end ülikooli sisse osta ehk siis tasulistele üliõpilastele olid sisseastumisel teised nõudmised.

Kui odavam on tellida rakendusuuringuid eraettevõtetelt, siis miks peaks neid tellima ülikoolilt ja milleks investeerida ülikoolide väga kallisse infrastruktuuri?

See on üks väga valus väljakutse kõigile maailma ülikoolidele. Tõsi on see, et kommertsalusel pakutakse teadusuuringuid erinevatele partneritele. Oluliselt suuremal määral kui seda ülikoolid teevad. See sunnibki ülikoole mõtlema sellele, millele kontsentreeruda. Mis on ülikooli tugevus?
Lihtsalt niisugust aeglast ja pika vinnaga teadustööd teha, selleks peavad olema väga sügavate taskutega partnerid, kes suudavad üht teemat käsitleda kümme aastat ja viie inimesega – see on 50 inimeluaastat enne kui tulemus tuleb.

Ülikoolil tuleb väga tõsiselt kaaluda, kuidas selles konkurentsis peale jääda. Meil on ju konkurente ka mujal maailmas ülikoolide näol. Eesti Energia tellis palju uuringuid Saksamaalt, mitte Eestist. Selles ei ole midagi halba, aga see on kindlasti mõttekoht.

Selle järgi ei ole ju selliseid suuri Marsi koloniseerimise uuringuid üldse vaja – need on suured, aja- ja rahamahukad ning võtavad vähemalt 50 aastat.

Ikka on vaja. Ega siis maailmas on üle 20 000 ülikooli. Sadu miljoneid üliõpilasi. Kõigile jagub probleeme, teemasid, aga iga ülikool peab leidma endas selle tugevuse ja fookuse, kus ta on kõikidest teistest parem. Ma usun, et ka kosmoseuuringutes on Eestil ja Tallinna tehnikaülikoolil võimalik leida endale oma kitsas nišš, mida meie teeme paremini kui kusagil mujal maailmas.

Me ei jõua kõike teha, aga teeme siis piltlikult öeldes 0,001 protsenti sellest Marsi kosmoselaevast siin Tallinna tehnikaülikoolis.

Aga teeme seda sellises veendumuses, et mitte keegi mitte kuskil – Imperial College's või ETH-s (Eidgenössische Technische Hohschule Zürich) ei tee seda meist paremini.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: