Ratas teaduse rahastamisest: ühe protsendi eesmärgist pole taganetud ({{commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas
Peaminister Jüri Ratas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsus pole taganenud lubadusest tõsta teaduse- ja arendustegevuse (TA) riigipoolset rahastamist ühe protsendini SKP-st, kinnitas peaminister Jüri Ratas kolmapäeval riigikogule antud ülevaates. Samas nappis kõnes konkreetseid ettepanekuid, kuidas kavatsetakse eesmärgini Euroopa Liidu tõukefondidest saadavate toetuste vähenemise tingimustes jõuda.

Ratas viitas ülevaates läbivalt, et Eesti teadlased on maailmatasemel. Näiteks ületab kõrgetasemeliste teadustöö arv miljoni elaniku kohta andmebaasi Web of Science alusel Euroopa Liidu keskmist. Samuti on Eesti teadlased toonud koju mitmeid suurgrante. Ka Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevust toetavas programmis Horisont on saadud elaniku kohta rohkem raha kui Euroopas keskmiselt. Samas nentis ta, et teadlaste uurimistöö pole tihti seotud ettevõtete eksporditavate teenuste ja toodetega.

Siinkohal pani Ratas rõhku ettevõtete loiule huvile teha teadus- ja arendustegevusse suuremaid investeeringuid. Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud moodustasid loodetava kahe protsendi asemel 0,69 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Investeeringute kogumahust 90 protsenti moodustas seejuures vähem kui saja ettevõtte panus. Seda võib näha temas hinnangul ka ühe põhjusena, miks on Euroopa Liidu innovatsiooniliidu tulemustabelis olnud Eesti viimased viis aastat 13.–15. kohal.

Ühe protsendi eesmärk
Samas pole ka riigipoolne panus teadus- ja arendustegevusse oluliselt kasvanud. Kuigi andmed pole lõplikud, moodustas see 2017. aastal SKP-st 0,78 protsenti. Sel aastal kasvab see ennustuste kohaselt 0,81 protsendini – Riigikogu suurendas valitsuse ettepanekul tehtavaid kulutusi TA-tegevusse 14,9 miljoni võrra. "Kinnitan siinkohal kõigile kahtlejatele üle, et me kindlasti ei ole loobunud riigipoolse rahastamise ühe protsendi eesmärgist," märkis Ratas. Samas ei öelnud ta, millal ja kuidas kavatsetakse selleni jõuda.

Riigikogu liige Anne Sulling viitas oma küsimuses Stanfordi uurimisinstituudi ettevõtlusstrateegia tegevjuhile Dennis Tsule. Eksperdi sõnul kulutab Eesti valitsus TA-tegevusele alla oma võimete. Kulutusi võiks isegi kahekordistada. "Ma loen ikkagi seda tendentsi, mida me oleme suutnud täna valitsusega välja pakkuda Riigikogule eelarve mõttes, ka seda 0,03 protsendilist tõusu, [...],see tendents on ikkagi väga positiivses suunas või positiivses suunas," vastas Ratas. Kui palju rahastus 2019. aastal kasvab, selgub peaministri sõnul 2018. aasta suve lõpul või septembris.

Enne uue planeerimisperioodi lõppu 2020. aastal on plaanis tellida Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi uus rahvusvaheline hindamine. Riigikogu liige Krista Aru juhtis tähelepanu sellele, et teadussüsteemi hinnatakse juba niigi pidevalt.

Ratas oli nõus, et suurelt jaolt täidavad infovajaduse Eesti enda teadlaste tehtud analüüsid ja uuringud. "Puudu on siiski sellisest värskest objektiivsest kõrvalvaatest. Lisaks üldisele hinnangule oodatakse eelkõige praktilisi konkreetseid ettepanekuid ja töö tellitakse Euroopa Komisjonist," põhjendas ta uue hindamise vajadust.

Ei saa üle doktoranditoetusest
Peaminister tõi ülevaates välja, et 2018. aastast kasvavad doktoritoetused tuntavalt. Selleks eraldatud viie miljoni euroga tõuseb see 422 eurolt 633 euroni. 2016. aasta lõpus lubas valitsus aga toetusi kahekordistada ehk toetus oleks kasvanud 844 euroni. Ratas nõustus riigikogu liikme Külliki Kübarsepa mõttega, et tõus ei võimalda pühenduda doktorantidel veel täielikult õppe- ja teadustööle.

Eelarvestrateegia kohaselt kasvab doktoranditoetus tema kinnitusel ka järgnevatel aastatel. "Kindlasti see summa on vähemalt pluss viis miljonit igal aastal, aga kui on riigi eelarvestrateegia arutelude käigus seda võimalik muuta ja eelarve käigus võimalik muuta, siis tuleb seda võimalust kaaluda," laiendas Ratas.

Loe ülevaadet täies mahus siit.


Krista Aru: 14,9 miljonit lisaraha tagab teadussüsteemi hädapärase koospüsimise

Järgnevalt on toodud mõned mõtted Vabaerakonna saadiku Krista Aru kõnest:

  • Valitsusel napib ambitsiooni korraldada ümber kogu teadussüsteem: Ühtegi reformi ei saa teha ilma lisarahata. Ja see lisaraha ei ole see 14,9 miljonit, mis tegelikult tagab praeguse teadussüsteemi hädapärase koospüsimise. Meil on palju head ja see palju head teadus- ja arendustegevuses on saavutatud tänu varasematele otsustele ja tänu teadlaste tublile tööle. 
  • Teadlased upuvad bürokraatiasse: kõikides meie euroliidu toetustes, tõukefondides, ka mitmetes nendes meetmetes, mis on väga tänuväärsed ja mis on palju aidanud Eesti teadust, oleme me liialt palju pööranud tähelepanu sellele, et see üks euro oleks täpselt kulutatud, aga mitte sellele tegelikule tulemusele.
  • Teadlaste terviklik karjäärimudel on jäetud kõrgkoolide ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldada. Riigil võiks olla siinkohal suurem roll.
  • Humanitaar- ja sotsiaalteadustele pööratakse liiga vähe tähelepanu: See maksab kätte pikemas perspektiivis. Mitte ükski ühiskond, kes jätab unarusse oma humanitaar- ja sotsiaalteadused, ei ole pikas perspektiivis õnnelik ja edukas.
  • Teadusasutuste konsolideerimisele tuleb tõsiselt mõelda: Enne, kui kõik väiksemad teadusasutused lõplikult likvideeritakse, peaksime suutma vastata sellele küsimusele, millisena me seda Eesti tippteadust ikkagi näeme. Millisena me näeme ka laia teadusasutuste pinda? [...] Rõhutan ka seda, et rakendusteadused on väga vajalikud, kuid selle juures ei tohi ära unustada, et rakendusteadust saab kasutada siis, kui selle all on fundamentaalteadused.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: