Tänavu aprillis tuli üle maailma tänavale üle poole miljoni teadlase. Sotsiaalmeedias ühines meeleavaldusega veel sadu tuhandeid. Miks? Miks peaksid teadlased, kelle käes on tõenduspõhised relvad, tänavatele tulema?

See juhtub siis, kui poliitikud hakkavad sekkuma akadeemilisse vabadusse ja autonoomiasse. Ja see juhtuski tänavu, aastal 2017.

Ametisse asunud USA president Donald Trump võttis oma ametiaja alguspäevil kohe vastu otsuseid, mis tühistasid mitu varem tehtud teaduspõhist poliitilist otsust, näiteks keskkonna ja kliimaga seotuid. Täpi i-le pani teadusrahastuse karm vähendamine, ehkki viimast on lääneriikides, sh ka Eestis, tasapisi tehtud juba aastaid.

See paneb mõtlema, et kui teadlased peavad ühiskonna teenimiseks hakkama tänavatel võitlust pidama, siis kes samal ajal teadust teeb. Teistpidi oli tänavune teadlaste meeleavaldus tähenduslik märk teadlaste kui kogukonna organiseerumisvõimekusest.

Maailm on olukorras, kus keskpärasel teleekraanile pääsenud selgeltnägijal on rahva ja poliitikute hulgas suurem mõjuvõim kui tippteadlasel, kelle väljaütlemiste taga on teadusliku meetodiga põhistatud faktid. Miks see nii on?

Küllap sellepärast, et teadlased on saanud liiga kaua tegutseda laborivaikuses, ilma et pidanuks avalikkusega suhtlema. See ongi viinud ühiskonna selleni, et tuntud „eikedagit“ usutakse rohkem kui tundmatut teadlast.

Aprillikuist meeleavaldust kajastades võtsid ERR Novaatori toimetajad ühendust ligi poolesaja teadlasega üle maailma. Nende hulgas oli ka enam kui kümme Eesti teadlast. Eesti teadlastest vaid mõni üksik jagas oma seisukohti meeleavalduse osas. Sarnaselt paljude teadlastega mujal maailmas ei pooldanud kõik neist tänavatele tulemist. Mõistetavalt polegi protestiavaldused kõigile ühtviisi põhimõtete kohased.

Eestis kogunes meeleavalduse päeval Eesti Teaduste Akadeemiasse väike grupp teadusajakirjanikke ja -administraatoreid ühes mõne üksiku teadlasega. Veidi hiljem avaldas oma seisukohad ka värskelt asutatud Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia.

Üleilmset meeleavaldust pidasid Eesti teadlased liigselt politiseerituks. Samas – kui teadlaste akadeemilist vabadust riivas hilissügisel rektorite kokkulepe, tegid Eesti teadlased üsna üksmeelselt ja häälekalt meedias kära.

Probleemi allikas oli muide hea teadustava, mille ühele punktile toetudes tegid kolme ülikooli rektorid kokkuleppe, mille kohaselt tuleks suuremate teemade, näiteks puidurafineerimistehast puudutavate seisukohtade, ühtlustamiseks luua ühiseid uurimisgruppe. Tartu ülikooli poolt oli tselluloositehase alast koostööd määratud esindama arendusprorektor Erik Puura.

Teadlaste ja teaduse autonoomsus ja akadeemiline vabadus on ülikoolide, kuid ennekõike demokraatliku ühiskonna põhiväärtused.

Need kaks väärtust tähendavad, et teadlased on vabad otsustama, milliseid uuringuid teha; nad saavad esitada teadustöö tulemusi erapooletult ja sõltumatult poliitilistest huvidest ning neid kaitseb akadeemiline vabadus teha valikuid lähtuvalt õigusest otsida tõde oma teadus- ja õppetegevuses ilma hirmuta karistuse ees. Seda ka juhul, kui teadusliku töö tulemused riivavad kellegi poliitilisi, religioosseid või sotsiaalseid tõekspidamisi.

Just neid kaht väärtust piirasid Donald Trumpi ning ka Eesti ülikoolide rektorite tehtud otsused. Ühelt poolt oli kevadel üllatav näha, et Eesti teadlaskonnas olid tublis vähemuses inimesed, kes nägid piirangutes ka enda kui teadlaste riivet. Kosutav oli aga näha, et kui autonoomsuse ja akadeemilise vabaduse riive oli kohalik ehk toimus siinsamas Eestis, osati reageerida mõjusalt.

See on mõttekoht teadlastele. Teadus ON poliitika. Ilma kindlameelsete seisukohtade võtmiseta ei ole teadusel ja teadlaskonnal võimalik end kuuldavaks teha. Võib-olla kõlab kohatult, aga see on küllalt sarnane olukorraga, kus üks erakond soovib end ühiskonnas kuuldavaks ja mõjukaks teha – see, kes oma seisukohad kõvemini ja mõjusamalt teatavaks teeb, pääseb ühiskonnas mõjule.

Seega võib öelda, et Eesti teadlased avaldavad meelt küll, kuid ainult siis, kui sellest on tõesti loota muutust. Nüüd jääb ainult üle loota, et kui asutakse koostama järgmist riigieelarvet – täpsemalt teadusraha rida selles – on Eesti teadlased samuti piisavalt häälekad, et enda eest seista.