Rektorite pöördumine: uus riigieelarve paneb kõrghariduse surve alla
Täna vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks, seisab Eesti ülikoole ühendavas Rektorite Nõukogu seisukohavõtus.
Rektorite Nõukogu näeb, et selline areng survestab kõrgkoolide võimalusi rahvusvaheliselt konkurentsivõmelist haridust pakkuda, sh häid õppejõude ja teadlaseid hoida. Eesti kõrgharidus on rahvusvahelises võrdluses rahastamise alusel liigitatud surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks.
Riigieelarve kinnitamisega külmutati kõrghariduse rahastamine juba kolmandaks järjestikuseks aastaks. Selline valik on tehtud nii riigieelarve kui SKT iga-aastase kasvu taustal. Riigieelarve tulude kasv perioodil 2016-2018 on 23%.
Kõrgharidusse investeeritud vahendite reaalset väärtust kahandab inflatsioon, mis on selle aasta lõpus viimase viie aasta rekordtasemel - tarbijahinnaindeks kasvas novembris aastataguse ajaga võrreldes 4.4%.
Mitmeaastane seisak ja rahastamisperspektiivi puudumine survestab kõrgkoolide konkurentsivõimet. Viimased otsused rahastamise suurendamiseks pärinevad aastast 2012 koos kõigile eestikeelsetes programmides õppivatele üliõpilastele tasuta õpppimisvõimaluse loomisega. Selle otsuse tulemusena kompenseeriti kolme järgneva aasta jooksul tasulise õppe vähendamisest tulenev tulude langus.
Kõrgkoolidelt oodatakse õigustatult pidevat arendustööd, valikute, paindlikkuse ja õppijakesksuse suurendamist. Reaalses vääringus kahanevad ressurssid ning pikaajalise rahastamisperspektiivi puudumine ahendavad võimalusi neid ootuseid täita ja Eesti üliõpilastele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridust pakkuda.
Üldhariduskoolide õpetajate palgad on möödunud sarnase kvalifikatsiooniga õppeassistentide ja kõrgkooliõpetajate palkadest, valdavalt doktorikraadiga lektoritele suudavad ülikoolid veel võrreldavat palka pakkuda. Üldhariduskoolide õpetajate palkasid on 2018. aastal kavas tõsta selliselt, et õpetajate töötasu alammäär kasvab 1150 euroni ja keskmine palk vähemalt 1380 euroni. Ülikoolides töötavate õppeassistentide ja kõrgkooliõpetajate keskmised töötasud olid 2016. aasta lõpu seisuga vastavalt 1185 ja 1078 eurot.
Lektorite keskmine töötasu on üldhariduskoolide õpetajatega sisuliselt samal tasemel, kuid lektorid on suures osas doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga.
Viimastel aastatel on ülikoolide akadeemiliste töötajate töötasu kasv saanud võimalikuks peamiselt töötajate arvu vähendamise ja teadustegevuse mahu kasvatamise arvelt. Kahe aasta jooksul on ülikoolid vähendanud akadeemiliste töötajate arvu 339 võrra.
Hariduse- ja teaduse administreerimisega tegelevate asutuste töötajate arv hariduse valdkonnas on riigirahaveebi andmetel samal ajal kasvanud 138 võrra.
Eesti kõrgharidus on rahastamise põhjal liigitatud rahvusvahelises võrdluses surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks (Declining system under pressure), viimaste aastate andmete lisandudes halveneb olukord veel. Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (EUA) kogub ja jagab infot kõrghariduse rahastamisest Euroopa riikides. Täna avalikustatud rahastamistrende käsitlevas ülevaates liigitatakse Eesti surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks.
Selle põhjuseks on nii nominaalse kui reaalse, st inflatsiooniga korrigeeritud rahastamise langus võrreldes majanduskriisieelse ajaga. Eesti andmed tuginevad hariduse andmete portaalis toodud valitsussektori hariduskuludele.
Eelnevast tulenevalt on ülikoole ühendav Rektorite Nõukogu pöördunud haridus- ja teadusministri poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi kõrghariduse rahastamise üle eesmärgiga leida kõrghariduse rahastamise lahend järgmise riigieelarve strateegia koostamise käigus, pidades ühtlasi silmas järgmise finantsperioodi kahenevaid eurotoetusi, mis mõjutavad oluliselt just kõrgharidust ja teadust.
Kõrvuti rahastamisperspektiivi kujundamisega toetame kindlalt ministeeriumis kavandatud uue kõrgharidusseaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist järgmise aasta jooksul.
Toimetaja: Marju Himma-Kadakas