Neljapäeval avalikustas ERR.ee mitmete Tartu teadlaste hirmu ja pahameele, et novembris Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli rektorite vahel sõlmitud kokkulepe hakkab piirama teadlaste väljendusvabadust. ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre usutles Tartu Ülikooli rektor Volli Kalmu, miks selline leping sõlmiti, miks teadlasi sellesse ei kaasatud ning kas seda lepet saaks veel muuta paljude teadlaste poolt soovitud suunas.

Sotsiaalteadlane Triin Vihalemm analüüsis rektorite kokkuleppe teksti ja tema sõnul tähendab see, et ilma koordineerimata teaduslikult põhjendatud seisukohti väljendades ei tohi teadlane ülikooli nime ja kaubamärki kasutada. Kellega teadlane oma väljaütlemised siis koordineerima peaks?

 Ta ei pea oma teaduslikke seisukohti ega ka muid seisukohti mitte kellegagi koordineerima. Selle konkreetse kokkuleppe puhul on mõte, et ülikoolid koordineerivad omavahel, kes teeb mida ja et me ei konkureeri üksteisega. Mis näiteks puidurafineerimistehast puudutavad, siis see teaduslik kompetents kolme ülikooli vahel ju jaotub erinevalt. Kes on parem ökoloogias või looduskaitses, nagu Tartu Ülikool, kes metsanduses või puidutehnoloogias. Nii et interpretatsiooni, nagu me tahaks kontrollida, mida keegi ütleb eksperdina, teadlasena või minu pärast ka inimesena mille iganes kohta – see on meelevaldne väljalugemine. Mitte mingit taolist mõtet ei ole.

Selles punktis ei räägita ju teadustöö tegemise koordineerimisest, vaid teaduslike seisukohtade väljendamisest.

 Just. Ja see tähendabki, et kui näiteks selle projekti mõjude kohta väljendavad oma faktidel põhinevaid seisukohti erinevate ülikoolide teadlased, siis partneri jaoks on see vaja kokku siduda.

Hea näide on ju metsandus. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased on juba pikalt olnud eriarvamusel selles, kui palju võiks Eestis metsa raiuda. Kui näiteks otsustatakse, et Maaülikooli seisukoht ongi kolme ülikooli ühine seisukoht, kas siis Asko Lõhmus peaks enda väljaütlemisi ikkagi kellegagi koordineerima?

Ei. Need eksperdid peavad senikaua omavahel argumenteerima, kui mingisugusele järeldusele jõutakse, mis neid eksperte kõige rohkem rahuldab. Ma ütleks, et see on sarnane sellega, nagu ÜRO kliimapaneel ütleb välja oma globaalmuutuste või kliimasoojenemise seisukohad. Sellele eelnevad pikad vaidlused, kriitika, kommentaarid ja nii edasi. Ja lõpuks ütleb see organisatsioon kogu sinna kogunenud tarkuse põhjal välja oma seisukoha.

Paljud teadlased ju kardavad, et selle kokkuleppe alusel hakatakse ühte või teistmoodi nende väljendusvabadust piirama. Kuidas sai juhtuda, et rektorid panid teksti kokku ja hulk väga haritud inimesi saavad sellest hoopis teisiti aru?

See on jah kahetsusväärne, et sellest on teistmoodi aru saadud. Natukene on nagu hakatud tonti kartma ja siis ta ise hästi suureks joonistatud. Tegelikult mitte mingit soovi ega ideed kellegi mõttevabadust või ka teaduslike positsioonide üksteisele vastandamist piirata ei ole. Ka pärast selle leppe sõlmimist on kõigil ülikooli teadlastel absoluutne vabadus oma seisukohti välja öelda. Mul on hea meel, et see leping viitab ka heale teadustavale, mis tegelikult üsna täpselt kirjeldab selle, kuidas peaks teadlane oma seisukohti välja ütlema. Ja need peaksid tuginema kõik faktidele, mis on tõestatavad ja kontrollitavad. Kui need on üksteisele vastukäivad, pole midagi hullu, aga nad peaks, ma kordan, tuginema faktidele ja teadmistele, mitte lihtsalt hoiakutele ja eelarvamustele.

Aga ometi on see tekst mitmeti mõistetav. Eileõhtusel koosolekul käidi päris paljude teadlaste poolt välja ka mõte, et see tekst oleks vaja ära muuta. On teil see plaanis?

Ma ei tea, ma ei ole kolleegidega sel teemal veel rääkinud, aga miks mitte, me võime seda omavahel arutada.

Botaanika vanemteadur Aveliina Helm tõstis küsimuse, kas niivõrd olulist kokkulepet ei oleks pidanud juba eelnevalt instituutides arutama või ülikooli senatis jutuks võtma?

Võimalik, aga ülikool sõlmib enam-vähem iga päev teadustöö lepinguid. Alati võib öelda, et kõiki lepinguid võiks arutada võimalikult laialt ja selles ei ole mingit probleemi. Aga ma väidan, et see lihtsalt bürokraatlikult muutub väga pikaks protseduuriks, kus mingi leppe juurde jõuda on väga raske.

Tuleme nüüd tagasi punkti juurde, mis puudutab ühise seisukoha saavutamist. Kas te näete, et on võimalik näiteks tselluloositehase asjus saavutada kolme ülikooli teadlaste ühine seisukoht?

Ei pruugi olla. Ja see just puudutab seda sama koordineerimise küsimust. Millises ülikoolis on missuguse valdkonna parim kompetents olemas, seda tuleb usaldada. Ja me arutasime rektoritega, et kuivõrd ülikoolid ei kvalifitseeru, ega saa osaleda keskkonnamõjude hindamisel, siis meie uuringud ja meie suhtumine mingitesse tehtud uurimistöödesse saab tulla alles pärast seda, kui midagi uuritud on. Ja siis loomulikult ei ole kuskil välistatud, et ühe ülikooli sees või ka erinevate ülikoolide vahel on erinevad arvamused. Need arvamused tuleb lihtsalt läbi kaaluda. Ja koordineerimise teine mõte oli see, et kui nüüd pärast mingisugused uuringud tellimisele lähevad, siis ei ole mõtet ülikoolidel üksteise vastu konkureerida.

Kui tekib küsimus, kui suured peaks Eestis olema raiemahud, kas parem kompetents on Maaülikoolis või Tartu Ülikoolis?

Ma ei oska seda öelda ja ma ei taha ega saagi seda öelda. Ma tean, et mõlemal ülikoolil on metsanduse eriala väga häid tundjaid. Ma tean seda, et nende konkreetne sisutundmine on natukene erinev. Aga kummal on parem – mina ei saa seda öelda, sest mul puuduvad faktid.

Te ütlesite metsanduse näitel, et lõpuks peaks kahe ülikooli teadlased kokku tulema ja saavutama mingisuguse ühisarvamuse. Aga kui ei saavutata, mis siis saab?

Siis pannaksegi kirja, et nendes kahes punktis oleme me ühel meelel, nendes viies ei ole. See on nagu teaduses ikka. Ka see pannakse kirja, mida ei ole teada või kus erinevad teadlased on eriarvamusel.

Kas ülikoolidel on plaanis anda konkreetne hinnang tselluloositehase asjus? Ehk kas plaanitakse öelda, et see on Eestile pigem kasulik või pigem kahjulik?

Ma ei usu, et me seda öelda saame. Me saame öelda seda, kui palju ta reostab õhku, kui palju ta tarvitab ja reostab vett, kui palju see logistika ja transport mõjutavad keskkonda. Me oskame ja saame rääkida väga paljudest ja üksikutest küsimustest aga seda ei hakka ülikoolid otsustama, kas  tehast rajada või mitte rajada.

Ning isegi distsipliinide sees ei ole siis eesmärgiks panna paika ühte soovitust või seisukohta?

Loomulikult. Ma kordan üle, ei ole mingit tahtmist distsipliinide sees eriarvamusi kuidagi summutada. Kõigil on õigus see välja öelda ja kirja panna. Ka sel juhtumil, kui tegemist on puidurafineerimistehasega.

Teaduste Akadeemia proovis mingit ühist arvamust saavutada ja nad avaldasid ka mitmest artiklist koosnenud pöördumise. Tselluloositehase rajajad korjasid sealt välja selle osa, mis ütleb, et majanduslikult oleks tehast Eestile vaja. Maastikuökoloog Ülo Mander oli eile selle pihta väga kriitiline. Kuidas saavad teadlased teha koostööd ärimeestega, kes tõlgendavad teadustulemusi vastavalt enda vajadustele?

Teadlased füüsilise- või administratiivjõuga ei saa keelata andmete või seisukohtade valikulist kasutamist. Aga teadlased ise ei tohi seda kunagi teha. Ei üksikud teadlased ega ka ülikool.

Aga kui ettevõtjad selekteerivad teadustulemusi, siis sisuliselt, kas teie võite olla kindel, et ülikoolide tööd sama moodi ei hakata ära kasutama?

Ükskõik kas ülikooli või kelle kaudu see teadlane oma seisukohti ütleb, siis on tema kohus öelda, et selline tõlgendus ei ole korrektne.

Kas Teaduste Akadeemia pidanuks sõna võtma?

Ma ei saa Teaduste Akadeemia nimel sõna võtta. Ma väidan, et tegelikult selle tehasega seoses pole ju mitte ühtegi tõsist uuringut tehtud. On mingisugused prognoosid, hoiakud, mingid paralleelid. Tegelikult mitte ühtegi uuringut ei ole ju olemas. Selle tõttu ma väidan, et üldse seisukoha võtmine on enneaegne. Ootame ära uuringud, sealhulgas majandusalased uuringud.

Mõned Tartu Ülikooli teadlased on ju juba sõna võtnud. On avaldatud arvamusartikleid, koostööd tehakse erinevate vabaühendustega. Mis teie sõnum neile on?

Aga see on nende vabadus. Arvaku ja kirjutagu muidugi. Aga arvamusartiklid ei ole teadus. Hoiame ikka kaks asja lahus. Teaduspõhised järeldused ja soovitused peavad olema tõestatavatele ja kontrollitavatele faktidele tuginevad.