Klaassen on olnud maaülikooli rektor alates 2008. aasta jaanuarist ning nüüd alustab ta kolmandat ametiaega. Klaassen peab ise pärast kümmet aastat rektoriks olemist endiselt oma tööd väljakutseterohkeks: “Maailm, kus ülikoolid tegutsevad, muutub nii kiiresti, et siin ei saa isegi kaht ühesugust aastat olla, rääkimata siis viiest aastast.”

Hetkel kõige põletavamateks küsimusteks peab taasvalitud rektor õppetoolide reformimist ja õppekavade uuendamist. Õppetoolide reformimise juures on oluline, et uued õppetoolid oleksid suuremad ja suutelised rohkem teadusraha ülikoolile juurde tooma. Õppekavade uuendamine tuleneb vajadusest kaasas käia muutustega maaelus, metsanduses, maaehituse, looduskaitse sektorites.

“Lisaks on ka õpetatavate kontingent jäänud väiksemaks, mis tähendab, et peame leidma ka uusi õppevorme, et inimestel oleks alati võimalik ülikooli tulla ja neil ei ole takistusi kõrghariduse omandamisel,” selgitas Klaassen.

Maaülikool viie aasta pärast

Rektor loodab, et edasise viie aasta sees on maaülikool endiselt põllumajandusvaldkondi õpetatavate ülikoolide pingerea saja esimese hulgas. Samuti loodetakse kasvatada üliõpilaste arvu.

“Tahes või tahtmata, inimesed vajavad toitu, korralikku elukeskkonda ning neid teadmisi, mis õpetavad loodusega toime tulema sellistes biomajanduse tingimuses, mis meid tegelikult tulevikus ümbritseda võib. Biomajanduse juhtivaks ülikooliks me tahame ka viie aasta jooksul ka saada,” kinnitas Klaassen, et neil tulevikuks tööd jagub.

^{Alar Karis, Mait Klaassen, Kersti Kaljulaid, Arnold Rüütel, Nikolai Koslov ja Olev Saveli Maaülikooli rektori inaugureerimisel Autor: Andri Küüts}

Teisipäeva pärastlõunal toimus maaülikooli peahoone aulas rektor Mait Klaasseni inauguratsioonitseremoonia. President Kersti Kaljulaid annab rektorile üle ametiraha. Tseremoonial annab Mait Klaassen Eesti Maaülikooli nõukogu ees rektori ametivande. Täna on ka Mait Klaasseni 63. sünnipäev.