10. Miks on troopikataimede lehed suured, Eesti taimede omad väikesed?
Sama liigi lehed võivad maailma eri paigus olla kuni 100 000-kordse suuruse erinevusega.

Rahvusvaheline teadlasrühm, nende seas ka Eesti maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, on nüüd andnud ajakirjas Science uudse seletuse taimelehtede suuruse mitmekesisusele.

17 teadlast üle maailma, sealhulgas ka Eestist, võtsid ette suure uurimistöö ja analüüsisid enam kui 7000 maailma taimeliigi lehesuuruse seoseid kasvukoha kliimaoludega.

Selgus, et lehesuuruse kujunemisel pole oluline ainult päevane maksimum-, vaid ka öine miinimumtemperatuur. Kuid just seda viimast polnud keegi varem arvesse võtnud.

See teadmine annab võimaluse luua uue põlvkonna vegetatsioonimudeleid. Nimelt on lehe temperatuuri- ja veerežiimil võtmetähtsus fotosünteesil, mis omakorda on oluline teadmine kliimamuutuste kontekstis taimede kasvatamisel.

9. Katkubakteri uurimine pani ajalugu ümber hindama: katk kimbutas inimesi seniarvatust varem
Teada on, et 14. sajandil suri pool Euroopa elanikkonnast katku. Must Surm jõudis siia ilmselt Aasiast. Viimastel aastatel on teadlased uurinud katkubakteri (Yersinia pestis) evolutsiooni ja tänavu jõudsid nad teadmiseni: katk esines inimeste hulgas märksa varem kui ajaloolised allikad on viidanud.

Eestist osales selles rahvusvahelises uurimisrühmas Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu teadur Raili Allmäe ning uurimismaterjalina üks Eestist leitud mehe luustik. Uuritigi nelja inimese säilmeid, millel oli katkubakter. Kõik neli uuritud skeletti olid pärit hilisneoliitikumist või pronksiajast: kaks Saksamaalt Augsburgist, üks Leedust ja üks Eestist, keda nimetatakse Kunila II meheks. Katkubakter eraldati Kunila II mehe luustikust, mis leiti Puurmani lähedalt 1948. aastal ja pärineb vahemikust 2580-2340 eKr.

Uurimistöö tulemused näitasid, et katk saabus Baltimaadesse ja Saksamaa aladele koos karjakasvatajatega Yamna kultuuri (3500-2000 eKr) aladelt ehk stepialadelt Kaspia ja Musta mere põhjakaldal.

Katkubakteri põlvnemiskäigu uurimine arheoloogilises ja inimese geneetika kontekstis näitas, et hilisneoliitikumis ja pronksiajal liikusid inimesed Kesk-Euraasiast piki Kaspia ja Musta mere põhjakallast Kesk-ja Ida-Euroopasse.

8. TTÜ keemikud töötasid põlevkivi toel välja unikaalse materjali

Kohtla-Järve õlitehasest pärit põlevkivifenoolidest said Tallinna tehnikaülikooli teadlased unikaalset orgaanilist aerogeeli.

Aerogeel on väga väikese tihedusega poorne ja madala soojusjuhtivusega materjal, mis saadakse geelist. Materjali teeb eriliseks see, et kui tavapäraselt on geelis vedelik, siis aerogeelis on vedelik asendatud gaasiga.

Orgaanilist aerogeeli saab kasutada eelkõige adsorbendina – ehk materjalina, mis imab endasse kahjulikke aineid ning on seega edukalt rakendatav näiteks looduskeskkonna saasteainetest puhastamisel.

7. Lihasrobotite vabrik

2014. aastal kirjutas noor ajakirjandustudeng Ave-Lii Idavain loo uudsetest materjalidest, mida nimetas intervjuust meeldejäänult lihasrobotiks. See ekslikult kasutusele võetud sõna hakkas teadlastele täitsa meeldima ning seda kasutatakse omavahelises kõnes praegugi.

Tegelikult on aga tegu tehislihasega, mis pole muud kui materjal, mis suudab töötada väga vaikselt, on kerge, suudab endaga kaasas kanda tööks vajalikku energiat ja võtab mistahes vormi.

Tänavu valmistas Tartu ülikooli arukate materjalide ja seadmete labor koostöös Prantsusmaa Cergy Pontoise’i ülikooli polümeerimaterjalide teaduslaboriga juuksekarvast õhema, kõigest 13 mikromeetri paksuse tehislihase, mis elektripinge toimel paindub ning on teatud tingimustel võimeline liigutama endast 1000 korda raskemat raskust. Seda kõike tehti 3D-printimisega, mis võimaldab automatiseerida lihasroboti tootmisprotsessi ning viia see masstootmisse.

Mis on lihasrobotid ehk tehislihased, saab vaadata Friedrich Kaasiku TEDx kõnest.

6. Tartu ülikooli muuseumi muumiapoisid – ehtsad või mitte?

Eesti on juba kord selline riik, kus enne seda, kui “Pealtnägija” pole midagi tõestanud, ei saa kindel olla, et see tõesti on tõene. Sestap pani Tartu ülikool koos tööle arheoloogid, keemikud ja geneetikud ning pani nende tegemistel silma peal hoidma “Pealtnägija”. Tulemust - kes see muumiapoiss on ja millesse ta suri - saabki vaadata “Pealtnägija” loost.

5. Ülinoore universumi mudelite samaväärsus

Millal on näinud ilmaruum suuremat inflatsiooni kui 2000. aastatel Zimbabwes? Eks ikka ülinoores universumis. Aprillis ilmunud töös leidsid Tartu ülikooli ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlased, et paljud seda kirjeldavad erineva lähtekohaga mudelid on samaväärsed.

Akadeemik Martti Raidal keskendus kolleegidega enam kui 13 miljardi aasta tagusele ajaperioodile. Toona oli universum ülikiire paisumise seisundis. Juhtivaks viisiks inflatsiooni kirjeldamiseks on panna paika nn skalaarset tüüpi väli. Selle omaduste mõju on näha ka tänases universumis. Mis toona aga täpselt juhtus, seda aitavad mõista mudelid.

Ilmunud töös analüüsisid teadlased inflatsiooni mudeleid skalaarväljaga gravitatsiooni üldistatud teooria raames. Selgus, et skalaarväljaga inflatsiooni mudeleid on võimalik liigitada ühe funktsiooni abil. Füüsikalisest lähtekohast esmapilgul väga erinevad mudelid on seega inflatsiooni ennustuste kirjeldamisel samaväärsed, kui vastavate mudelite invariantsed potentsiaalid on samad.

4. Sai selgemaks, kuidas nanoosakesed tegelikult organismile mõjuvad

Tallinna ülikoolis kaitses maikuus doktoritöö Tiina Titma, kes uuris erinevate biomolekulidega kaetud metalliliste nanoosakeste füsioloogilist mõju esmasel kokkupuutel imetaja organismiga. Teisisõnu annab see uuring meile parema pildi sellest, kas näiteks ravimistes kasutatavad nanoosakesed on kehale mürgised või mitte.

Doktoritööst selgus, et jah, teatud osakesed, näiteks nanosuuruses hõbe, võib olla kehale mürgine. Samas tuli välja ka see, et erinevate metalliliste nanoosakeste spetsiifiline pinnalaeng ühtlustub füsioloogilises lahuses, kuna osakese pinnale tekib valkudest kaksikkiht.

Võib öelda, et nanotoksilisus sõltub materjalist ning mürgisus suureneb, kui osakesed lähevad veel väiksemaks, kuid nende kontsentratsioon jääb samaks. Lisaks selgus, et teatud nanoosakeste tsütotoksiline toime ei ilmne kohe.
Kuigi Tiina Titma kaitses oma doktoritöö Tallinna ülikooli juures, tegi ta oma katsed keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis ehk KBFIs keskkonnatoksikoloogia laboratooriumis.

Samas laboris tehtud nanoosakeste mürgisuse uuringutest rääkis ka teadussaade “Uudishimu tippkeskus”.

3. Eestis tuli päevavalgele teadaolevalt maailma vanim silm

Detsembri algus võis pakkuda tulevastele Eesti ja Jõelähtme valla brändi kujundajatele rohkelt inspiratsiooni. Paleontoloog Helje Pärnaste kirjeldas paari välismaa kolleegiga algelist trilobiidi liitsilma. Selle vanus ulatub hinnanguliselt 530 miljoni aastani. Maailmas on sedavõrd vanade ja hästi säilinud silmafossiilide leidmine harukordne nähtus. On küllaltki võimalik, et sellest vanemat vähemalt lähitulevikus ei leitagi.

Savirannas päevavalgele tulnud kivistis jõudis geoloogiakollektsiooni juba umbes 40 aasta eest. Toona ei osanud aga keegi silma olemasolule viitavaid mikrostruktuure otsida. Lisaks polnud süstemaatilisteks uuringuteks piisavalt kõrgel tasemel ka tehnika. Leitud silma ehitus tõestab, et trilobiit nägi pigem ette ja külgedele kui üles. Huvitav, mida võiks see ülekantud tähenduses sümboliseerida või Eesti kohta öelda...

2. Uus nipp kiirendab Alzheimeri diagnoosi

Siis, kui Alzheimeri tõve sümptomid, näiteks mäluhäired, juba ilmnevad, on pea võimatu haiguse kulgu pidurdada. Seetõttu otsivadki teadlased kõikjal maailmas võimalusi, kuidas Alzheimeri sümptome võimalikult vara avastada.

2017. aastal oli ses osas läbimurdeline: USA ja Eesti teadlaste ühistöö tulemusel leiti uudne lähenemine, mis võib kaasa aidata Alzheimeri tõve varajasele diagnoosimisele, kus pole tarvis minna inimese ajust koeproovi tükki võtma.

Eesti ja USA teadlaste ühine artikkel, mis ilmus ajakirjas Nature Communications, näitab, et juba Alzheimeri väga varajases staadiumis ladestub kujunevate haiguskollete veresoonte seinale üks valk, mida nimetatakse sidekoe kasvufaktoriks, lühendiga CTGF.

“Me avastasime, et see valk [sidekoe kasvufaktor CTGF] hakkab ajus veresoontele ladestuma juba enne, kui Alzheimerit põhjustavad ainevahetushäired ilmsiks tulevad,” selgitas uuringu üks juhtivautoritest, Tambet Teesalu laboris töötav argentiina päritolu teadur Pablo Scodeller.

1. Läbimurre HPV ravi arendamises
Lõppeva aasta viimased kuud on toonud HPV vastu vaktsineerimise pärast tüli majja. Tartus tegelevad teadlased aga mitte vaktsiini, vaid parimate ravilahenduste otsimisega ning tänavu aasta veebruaris andsid teadlased teada edusammudest.

Kuidas see asi täpselt toimib, saab vaadata videost:

Eluaja jooksul nakatuvad papilloomiviirusega (HPV) peaaegu kõik inimesed, kuid suur osa nakkusi möödub suhteliselt kahjutult, paljudel ei avaldu sümptomid kunagi. Kuid HPV-d on enam kui 200 tüüpi ja need võivad põhjustada erinevaid haiguseid healoomulistest vohanditest, nagu soolatüükad, kuni kõri- ja emakakaelavähini.

Tõhusa HPV ravi väljatöötamiseks arendas Tartu ülikooli doktor koos spin-off firmaga Icosagen Cell Factory välja meetodi, mis võimaldab tuvastada potentsiaalselt tõhusaid ravimeid ja ravi sihtmärke.

Nende meetod võtab arvesse kogu HPV genoomi, samuti viiruse elutsükli kolme etappi, mis leiavad aset sellest põhjustatud infektsiooni jooksul.


Uue süsteemi väljatöötamiseks lisasid teadlased HPV genoomidele bioluminestseeruvad ehk valgust kiirgavad valgud, mis võimaldavad viiruse kasvu hõlpsalt jälgida selle elutsükli igas staadiumis. Nii on võimalik kiirtestide abil pidevalt näha, kas üks või teine potentsiaalne ravim avaldab viirusele mõju või mitte ja see kiirendab potentsiaalse ravimi väljatöötamist.

Praeguseks on uue meetodiga läbi katsetatud üle 1600 keemilise ühendi, millest mitut saab kasutada selleks, et takistada kõrge riskiga HPV alamtüüpide kasvu.

Lisalugu: Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Vot see lugu meeldis tänavu lugejatele väga, sest kes meist ei tahaks teaduslikku kinnitust sellele, et hommikul tööle minemine pole vajalik.

Õigupoolest näitas Tallinna tehnikaülikooli teadlaste uuring, et on palju ameteid, kus kohal käimine on vajalik, kuid üha rohkem on neid töid, mida on mõistlik teha näiteks kodust kaugtööna. Nii on töötajad õnnelikumad ja töö tõhusam.