Aasta on peagi läbi ja aeg on teha kokkuvõtteid. Järgnev viktoriin põhineb neil kümnel lool, millele klõpsasid ERR Novaatori lugejad lõppeval aastal kõige rohkem.
Samblikud kasvavad nii kividel, puudel kui ka maapinnal ning on seejuures kõik isenägu- ja tegu. Sellest kirevast maailmast annab põhjaliku ülevaate Eesti suursamblike triloogia, mille viimane osa – "Eesti maapinna suursamblikud" – äsja trükist saabus. Varem on ilmunud "Eesti puudel kasvavad suursamblikud" (2011) ja "Eesti kividel kasvavad suursamblikud" (2015).
Euroopas registreeriti esimese seitsme kuu jooksul veidi enam kui 90 000 leetrijuhtumit, kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal kokku, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni värsketest andmetest.
Suurbritannias tegutsev erakliinik hakkas pakkuma hiljuti protseduuri menopausi kuni 20 aasta võrra edasi lükkamiseks. Teadmisi napib aga nii operatsiooniga seotud võimalike tervisehädade sageduse kui ka elukvaliteedi paranemise ulatuse kohta.
Teisest kuuenda klassini kahaneb laste koolirõõm suurel määral, selgub rahvusvahelise uuringu Children's Worlds tulemustest. Koolirõõm kahanes enamikes uuritud riikides, kuid Eesti laste hulgas oli selle langus üks suuremaid. Kui teadlased kuuenda klassi laste käest selle põhjusi küsima läksid, said nad kohati väga ootamatuid vastuseid.
Kõrge naissuguhormooni ehk östrogeeni tase rasedause ajal võib suurendada sündival lapsel autismi kujunemise ohtu, nii selgub briti ja taani teadlaste ühisuuringust.
Kuigi kliima on muutunud soojemaks ja jahedamaks ka Maa lähiminevikus, on see puudutanud vaid mõningaid planeedi piirkondi. Viimastel kümnenditel on olnud soojenemine kiirem ja ulatuslikum kui vähemalt viimase 2000 aasta vältel, selgub põhjalikust analüüsist.
Jaapan kosmosesond Hayabusa2 maandus neljapäeval kaugel asteroidil, et koguda sealt proove, mis võivad heita valgust päikesesüsteemi ajaloole.
Teaduskirjanduses on käsitletud elektriliste tõukerataste mõju inimeste tervisele veel vähe. Nende laenutamise võimalusega linnades ja riikides on nendega seotud vigastuste arv aga viimastel aastatel mitmekordistunud.
Mida teeb teadlane, kel on erialaseid andmeid kõikjalt maailmast, ent kelle jaoks osutub valgeks laiguks kõige kaugem ja külmem koht? Ta läheb sinna ise kohale. Isegi kui see võtab üle kümne aasta ettevalmistusaega, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Lahutusega tuleb tegeleda kui leinaga, kus inimesed ei käitu ratsionaalselt ning vajavad tuge, seda nii laste kui ka vanemate seisukohalt. Enne seda tuleks aga luua tugistruktuure, mis ennetaksid paarisuhte lagunemist ning toetaksid pere kooshoidmist, leiti Arvamusfestivali arutelus.
