Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus selgitab probleemi olemust: „Nimetatud argumendid on Eesti poliitikas püsinud pikka aega kesksetena metsapoleemika tõrjumisel ja väitlevad osapooled pole seni ühist keelt leidnud. Kindel on, et viimase aasta jooksul toimunud metsateemalises debatis on selge vastuolu – üks osapool väidab, et probleemi pole, samal ajal kui teine osapool on vastupidisel arvamusel. Puhtalt analüütiline vaade ütleb, et diskussioonis on ebakõla – ja see ebakõla on vaja lahendada selleks, et argumentatsioon kuskile jõuaks.”

Lõhmus tutvustab Tartu ülikooli looduskaitsebioloogide töörühma tehtud kontrolluuringut tuhandes juhupunktis üle Eesti. Eesmärk oli kontrollida hetkel keskkonnaministeeriumi poolt primaarselt kasutusel oleva metsainfo paikapidavust.

“Me tegime oma uuringu, kuna ei paistnud olevat väljapääsu sellest infoummikust”, selgitab Lõhmus. “See jant tuleb ära lõpetada, peab selgeks saama, mis on tõeline argument ja mis ei ole.”

Erinevalt senistest riiklikest andmestikest ja analüüsidest teeb Lõhmuse töögrupp kogu uuringuga seotud andmestiku avalikuks:

“Meie teeme oma andmestiku nüüd avalikuks. Ja hakkame igal aastal sinna neid juhupunkte lisama ja teeme seda seni, kuni riiklik statistika korda saab ja kui see kõik korda saab, siis me läheme kõik rõõmsalt pensionile.”

4 väidet metsastatistikast – õige või vale:

• Eestist üle poole on mets. – Keskkonnaagentuuri (KAUR) andmetel põhinev väide on õige juhul kui metsana arvestada ka “metsata metsamaad” (sic!). Kui raiesmik on mets, siis on tõesti pool Eestist mets – ökoloogiliselt see nii ei ole.
• Eesti metsasus kasvab. – KAURi andmetel Eesti metsasus kasvab. Lõhmuse töögrupi kriitika KAURi analüüsile tugineb faktile, et raiesmikud ei ole ökoloogilises mõttes metsad. Seega, vaadates metsana puistuid ehk reaalselt kasvavate puudega maa-alasid, siis metsa juurde tulnud ei ole – numbriliselt vaadates on pigem vähenenud. Samuti on KAURi analüüsides tõlgendatud ja esitletud vääralt erinevatel meetoditel kogutud andmeid.
• Kaitstavaid metsi on veerand metsamaast. – Argumenti on kasutatud nii KAURi kui keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärve poolt. Looduskaitsebioloogia töörühm võib kinnitada, et ka uuringu andmete põhjal võib selle väitega nõustuda.
• Eesti raiesmikud on väikesed. – Väide on kõlanud riigikogus ning kasutusel olnud keskkonnaministeeriumi retoorikas, väites numbriliselt keskmise raielangi suuruseks 1,5 hektarit ning suurimateks lankideks 7 hektarit. Lõhmuse töörühma tulemused väidavad, et reaalselt on lankide suurused keskmiselt kordi suuremad, ulatudes kuni 70 hektarini.

Asko Lõhmus laiendab uuringute käigus nähtud pilti veelgi:

“Lisaks neile reaalselt kontrollitud hüpoteesidele leidsime ka mitmeid ebaseaduslikke raideid ning olukordi, kus harvendusraide käigus on tekkinud 0,1 hektariline lank või kus raiet on alustatud kolm aastat varem, kui raieluba ette näeb.

Ligi pooled lageraietest on mingi probleemiga: kas on jäetud liiga vähe säilikpuid, kas on kaldavöönd kuni veeni läbi raiutud või on raiutud Natura 2000 alal. Pooled raietest ei vasta seadusele!”