Metsaseadus teeb looduskaitse nimel kompromisse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Soostunud mets. Autor/allikas: Wikimedia.org

Toimetaja Piret Ehrenpreis

Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatusettepanekud. Kavandatavad muudatused peaks tegema metsas toimuva avalikkusele paremini jälgitavaks ja ka loodussõbralikumaks. Looduskaitsjad leiavad, et elurikkuse säilitamise nimel tulnuks kompromisslahendustest kaugemale minna. Erametsaliit leiab, et metsa majandamine muutuks seaduse vastu võtmisel tõesti lihtsamaks, kuid jääb endiselt ülereguleerituks.

 

Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell leidis, et plaan suurendada alles jäetavate säilikpuude hulka kümne tihumeetrini hektaril üle viie hektari suurustel lankidel on lahendus, mis tegelikult suurt leevendust ei too. Probleem on nimelt selles, et väga suur osa lankidest on väiksemad ning neid muudatusettepanek ei puuduta. "Teadlased on leidnud, et elustiku vajaduste täitmiseks vajalik säilikpuude hulk on ikkagi 15 tihumeetrit hektari kohta. Muudatused on liialt tagasihoidlikud selleks, et metsade elurikkus säiliks," ütles Sell.


Ka valmistas Sellile muret puistupõhine küpsusvanuse hindamine. "Kui minnakse üle puistupõhisele metsa vanust arvestavale regulatsioonile, siis männikute ja kuusikute  keskmine raievanus alaneb. Vastavad uuringud on läbi viinud Keskkonnateabe keskus. Olukorras, kus raiesurve okaspuumetsadele on niigi suur, kerkib esile küsimus, kas selle seadusemuudatuse eesmärk on raievanuste alandamine varjatud kujul," arutles Sell.

Samas tundis ta heameelt, et seadusesse lisatakse kujundusraie liik, mis võimaldab parandada kaitstavate loodusobjektide olukorda. See võib osutuda vajalikuks näiteks metsise elupaigaks olevates männikutes, kus on vaja raiuda häile metsise elutingimuste parandamiseks.


Keskkonnaõiguse keskuse jurist Siim Vahtrus juhtis aga tähelepanu asjaolule, seaduses viimaste aastate jooksul tehtud muudatused on muutnud hõlpsamaks lageraiate tegemise. Seejuures lähtub aga praeguse eelnõu seletuskiri vananenud andmetest. "Kõige uuemad andmed, mis on kättesaadavad ja kajastavad metsades toimuvaid raied kuni eelmise aastani näitavad, et raiemahud on alates 2010ndast aastast oluliselt suurenenud. Seetõttu ei pea tänasel hetkel enam nii hästi paika probleemipüstitus, et raiemahud on liiga väikesed ja vaja oleks olulisi leevendusi," ütles Vahtrus. Ta tõi näiteks, et aastal 2009 olid kogu Eesti raiemahud 7,3 miljonit tihumeetrit, siis alates 2010ndast aastast on need olnud stabiilselt üle 10 miljoni tihumeetri.


Erametsaomanikel läheb elu lihtsamaks

Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais on kavandatavate muudatustega üldjoontes rahul: "Ülereguleeritud on see metsa majandamise pool seni kindlasti. Ja selle ülereguleerituse kannatajaks pooleks on metsaomanikud, kelle tulukus on aasta-aastalt langenud. See on suur probleem ja loodame, et metsaseadus seda poolt paremaks muudab."


Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on kõige kiiremini nähtav muudatus see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. "Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata. Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta," selgitas minister.

 

Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga.  Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.

 

Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on Keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus.

 

Eelnõuga tuuakse seadusesse püsimetsana majandamise võimalus, et pakkuda metsaomanikule alternatiivi lageraietele. Püsimetsandusega välditakse suurte lagedate alade tekkimist, parandatakse noorte ja keskealiste puude kasvu, suurendatakse seemnesaaki ja vähendatakse metsa kahjustamist puiduvarumisel. Metsaomanikud saavad oma tegevusi kavandada vastavalt metsa looduslikele piiridele, mille eesmärk on langid loomulikumalt maastikule sobitada, et vältida metsade killustumist.

 

Uut lageraiet ei tohi enne raiesmiku uuenemist teha raiesmikuga piirneval alal, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa seadusega sätestatud maksimaalset pindala. Maksimaalsed pindalad sätestatakse kasvukohatüüpide kaupa.


Taavi Ehrpais polnud siiski päris rahul plaaniga panna harvendus- või uuendusraietööde ajaks välja silt, kus on muuhulgas kirjas ka tööde teostamise aeg, sest seda on väga raske hinnata. Ehrpais tõdes siiski, et selline informeerimine hoiab ilmselt metsas ära paljud hoolimatusest tingitud pahateod.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: