See näitaja on lõhn, õigemini selle mittetundmine.

Seni on Alzheimerit tuvastatud ennekõike mälunäitajate alusel ehk esimeseks haigussümptomiks on loetud mälu halvenemist. Qubeci McGilli ülikooli teadlased otsisid sümptoome, mille abil haigust veel varem tuvastada.

Tuleb välja, et meie aju kaks osa – lõhna ja mälu keskuste koostöös, õigupoolest võimetuses teha koostööd, avaldub Alzheimer kõige varem. Igapäevaelus tähendab see, et inimene ei oska meenutada, millise lõhnaga on tegu.

Ajakirjas Neurology avaldatud uuringus osales 300 Alzheimeri riskigruppi kuuluvat inimest – inimesed, kelle vanematel oli see haigus diagnoositud. Neile anti valikvastustega test, kus nad pidid tuvastama lõhna ja selle ära märkima. Lõhnapaletis oli lõhnu alates mullinätsust kuni autokütuseni.

Sada vabatahtlikku, keskmise vanusega 63 eluaastat, lasid võtta endalt ka seljaaju vedeliku proovi, et tuvastada valke, mis on Alzheimeri tõve biomarkerid.

Selgus, et neil, kes olid kimpus lõhnade tuvastamisega oli ka kõige rohkem Alzheimeri tõvele viitavaid valke.

Uuringu üks autoritest dr John Breitner selgitas, et kui inimesel on juba mäluhäired, on tegelikult Alzheimeri tõbi arenenud liiga kaugele, et seda edukalt pidurdada. Seega võib edaspidi olla abiks just haistmismeele halvenemine Alzheimeri diagnoosimisel. Lõhnataju hakkab halvenema kuni viis aastat enne mäluhäirete tekkimist ning haiguse arengu seisukohalt on see märkimisväärselt pikk aeg.

Värske uuring on üks esimestest, mis näitab seost lõhnataju ja selle haiguse vahel. Teadlased toovad siiski välja, et haistmismeele halvenemine võib olla tingitud ka muust kui Alzheimerist ning selleks, et haigust diagnoosida, peaks patsiendile kindlasti tegema edasised uuringud, näiteks võtma seljaaju vedeliku proovi.