Noorte vereplasma võib pidurdada vaimset allakäiku ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Andrew Mason/Creative Commons

Vastsündinute ja nooremas eas inimeste vereplasmas leiduv valk parandab vanade hiirte mälu ja vaimset võimekust. Teadlased loodavad, et sama valk aitab pidurdada ka inimeste vaimset allakäiku.

Californias asuva Stanfordi ülikooli teadlased eesotsas Joseph Castellanoga kogusid värskes katses verd vastsündinute nabanöörist, 22 aasta vanustelt noortelt täiskasvanutelt ja 66-aastastelt vanemasse ikka jõudnud inimestelt. Verest eraldatud plasma süstiti seejärel hiirte veeni, kelle vanus ulatuks inimaastates mõõdetuna ligikaudu 50 aastani.

Nooremate inimeste vereplasmaga turgutatud hiired leidsid labürindis kiiremini õige tee. Samuti õppisid nad nobedamalt vältima oma puurides piirkondi, kus ähvardas neid võimalus saada kerge elektrilöök.

Hiirte ajusid uurides leidis töörühm, et nende hipokampuses avaldusid tugevamalt ajurakkude vaheliste ühenduste loomisega seotud geenid. Ajuosa on seotud õppimise ja mäluga. Seejuures sõltus kasuliku mõju tugevus kasutatava vere vanusest. Kõige vanemate inimeste vereplasma ei avaldanud geenide avaldumisele mingit mõju. See vihjab, et vereplasma noorendav potentsiaal väheneb vanusega.

Töörühm näeb peamise kahtlusalusena plasmas leiduvat valku TIMP2. Sellele viitavad nii otsesed kui ka kaudsed tõendid. Valgu suhteline sisaldus hakkab veres vananedes vähenema. Hipokampuses asuvate geenide avaldumist muutis ka vaid TIMP2 süstimine. Soliidses eas hiired sai labürindis paremini hakkama. Samuti suutsid nad taas pesa punuda. Tavaliselt nad selleks vanemas eas enam võimelised pole. TIMP2 mitte sisaldav vereplasma seevastu hiirte olukorda ei parandanud. Samuti polnud kasu teiste üksikute valkude manustamisest.

Teadlased ei oska veel öelda, kuidas TIMP2 täpselt hiirte olukorda parandab. Õppimise ja mäluga pole seda kunagi varem seostatud. Eelnevatest uuringutest on aga teada, et valk pidurdab metalloproteinaasidena tuntud ensüümide tööd. Neist mõningaid on seostatud omakorda Alzheimeri tõve kulu kiirusega. Potentsiaalselt mõjutab TIMP2 mitmete rakkude ja veresoonte kasvuga seotud geenide tööd.

Castellano loodab kolleegidega, et pikemas perspektiivis võiks kasutada vereplasmat ka inimeste vanusega seotud vaimse võimekuse allakäigu pidurdamiseks ja Alzheimeri tõve tõrjumiseks. Parimal juhul piisaks vaid TIMP2-st, mida saab sünteesida piltlikult katseklaasis.

Esmalt tuleb aga veenduda, et selle manustamisega ei kaasne ebasoovitavaid kõrvalnähte. Näiteks peljatakse, et see võib soodustada vähiteket. Esimesed vereplasmasüste hõlmavad inimkatsed on käimas juba nii Lõuna-Koreas kui ka Ameerika Ühendriikides. Esimesi tulemusi võib oodata suve lõpus.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: