Vestlusbotid, nagu ChatGPT, on muutunud tohutult edukaks osaliselt seetõttu, et nende kõne tundub loomulik ja vaistlikult õige. Samas on vestlusoskus nende jaoks ka üks nende peamisi proovikive. Üks probleem, millega teadlased ja arendajad silmitsi seisavad, on tuntud hallutsinatsioonina, kirjutab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusteaduste nooremteadur Yaroslav Opanasenko.

Lihtsamalt öeldes tekib hallutsinatsioon siis, kui generatiivsed tehisaru mudelid toodavad teksti, mis kõlab usutavalt, kuid on sisult vale või mõttetu. See võib hõlmata faktivigu, sisemisi vastuolusid või usutavana tunduvat sisu, mis on väljamõeldud. Vahel on neid vigu tabada lihtne – näiteks juhul, kui vestlusbot esitab samas vastuses kaks vastandlikku väidet. Teinekord võib väljakutse olla palju keerulisem, kuna vestlusboti pakutud teavet ei saa lihtsalt kontrollida. Seetõttu võib tehisintellekt muuta ka hariduse tehislikuks.

Ometi on just haridus see, mille üle peaksime Eestis uhkust tundma. Viimati avaldatud PISA haridusuuringust selgub, et Eesti 15-aastaste teadmised ja oskused on Euroopas absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Küsimus on selles, kas me peaks oma haridust rikastama nende tehisaruga loodud pandade abil või tuleks hoopis mõista, kuidas uued tööriistad aitavad hariduse kvaliteeti tõsta.

Viimase küsimusega oleme tegelenud Eesti projekti DigiEfekt käigus. Kogusime selle raames palju andmeid ja uurisime, millised tegurid on päriselt olulised. Kõigi andmete hulgast olen isiklikult töötanud Opiqi kasutamise logiandmetega. Opiq on eestikeelne interaktiivne pilvepõhine õpikeskkond, mis võimaldab mitte ainult teksti lugeda, vaid vaadata videoid, kuulata helisid, teha palju erinevaid harjutusi jne.

Seega on Opiq hea näide interaktiivsest õpikeskkonnast, mille sarnaseid on meil nüüdseks juba päris palju tekkinud.

Mida õpilased eelistavad?

Omaette küsimused seisnevad selles, kuidas õpilased neid uusi võimalusi pakkuvaid interaktiivseid õpikeskkondi kasutavad ja milliseid strateegiaid nad õppimisel rakendavad. Nendele küsimustele annabki vastused meie DigiEfekti uurimus. Püüame sellega minna ühe taseme võrra sügavamale ja vastata küsimustele, milline sisu Opiqis on kõige vähem eelistatud ja mis on õpilastele jällegi kõige huvitavam või kuidas näeb tüüpiline suhtlusseanss välja 3. klassis?

Analüüsi võib võrrelda raamatukogu külastamisega. Ümberringi õpivad õpilased erineval viisil. Mõned lehitsevad raamatuid, teised kuulavad taskuhäälingusaateid, teised kritseldavad matemaatikavõrrandeid ja osad lahendavad ülesandeid sülearvutis. Toimuvat mõnda aega jälgides märkate nende õppimise mustreid. Võib-olla loeb üks õpilane alati esmalt õpikut ja seejärel lahendab probleeme, teine ​​aga kuulab taskuhäälingusaadet, teeb märkmeid ning vaatab seejärel videoõpetust. Igal õpilasel on ainulaadne õppetoimingute järjestus.

Taoliste järjestuste analüüs võib anda õpetajatele ja teadlastele võimsa tööriista hariduslike tulemuste parandamiseks mitmel viisil. Esiteks aitab see välja selgitada, millised õpistrateegiad on kõige tõhusamad. Õpetajad saavad kindlaks teha, kas iganädalaselt materjali üle vaatavad õpilased saavutavad paremaid tulemusi kui need, kes teevad seda alles viimasel minutil. 

Neid erinevusi paljastades tuvastab järjestusanalüüs lähenemisviisid, mis viivad parimate õpitulemusteni. Taoline teave võimaldab õpetajatel suunata õpilasi produktiivsemate õppimisharjumuste poole. Eelised ulatuvad aga siin pelgalt üldiste mustrite mõistmisest hoopis kaugemale – nimelt muudab jadaanalüüs isikupärastatud hariduse reaalsuseks. 

Nõnda nagu inimestel on unikaalsed eelistused muusika või toidu osas, on ka õpilastel erinevad viisid teabe vastuvõtmiseks. Jadaanalüüsi abiga saavad õpetajad kohandada õpikogemusi nii, et need vastaksid iga õpilase harjumustele ja eelistustele. Mõni õpilane näiteks omandab teadmisi paremini videoid vaadates ja seejärel harjutusi lahendades. Sestap saavad õpetajad ressursse organiseerida nii, et see oleks tema jaoks loomulik ja kaasahaarav.

Lisaks võib õppetoimingute järjestuste analüüs toimida varajase hoiatussüsteemina, mis annab märku õpilase probleemidest akadeemilises arengus. Näiteks kui algselt mõne teemaga kaasatud õpilane oma osalemist vähendab, võib tööriist muutust märgata ja saata õpetajatele vastava signaali. See võimaldab pedagoogil õigeaegselt tuge pakkuda ja hoida õpilast kaasatuna. Samuti aitab järjestusanalüüs digitaalseid õppeplatvorme optimeerida, muutes need nutikamaks ja paindlikumaks. 

Jälgides, kuidas õpilased liiguvad sisus – alustades õpetusega, liikudes harjutusteni ja lõpetades testiga – saavad need platvormid soovitada parimat järgmist tegevust. See loob õppimiskogemuse, kus õpilasel on sisuliselt isiklik digitaalne juhendaja. See omakorda aitab hoida õppurit motiveerituna ja lubab tal pidevalt areneda.

Appi tõttab tehisaru

Kogu see protsess on siiski aeganõudev ja vajab andmeanalüüsi oskusi, mida õpetajatel endil sageli napib. Siin tulebki appi tehisaru, näiteks personaliseeritud tehisintellektiplatvorm CustomGPT, mis võimaldab kasutajatel luua kohandatud vestlusroboteid, integreerides neid oma andmete ja teadmistebaasiga.

Viimati nimetatud platvorm on eriti hariduses avanud rea uusi võimalusi. Selle abil loodud vestlusbotid toimivad uurimisassistentidena, otsivad akadeemilisi materjale ja esitavad väljakutseid pakkuvaid küsimusi, et õpilasi sügavamalt mõtlema panna.

Lisaks tekstide loomisele suudab kohandatud CustomGPT jooksutada ka Pythoni skripte. See muudab andmeanalüüsi võimalused veelgi laiemaks. Sisuliselt suudab tehisaru nüüd hariduslikul tasandil olla abiks ka andmekaevandamises (näiteks veebipõhiste haridusplatvormide logide puhul) ja pakub õpetajatele selgeid ja hõlpsasti tõlgendatavaid tulemusi. Nõnda muudavad CustomGPT-d tehisintellekti kasutamise lihtsamaks nii klassiruumi õppetegevuses kui ka keerulises andmeanalüüsis.

Kuidas aitab CustomGPT õpetajatel oma haridusandmetest väärtuslikke teadmisi ammutada? Vastus on lihtne: õpetajad laevad oma andmed üles ja esitavad küsimusi, millele CustomGPT asub vastama. Kasutades täiustatud analüüsiskripte, uurib CustomGPT andmeid, et leida mustreid õpilaste käitumises ja õpitulemustes. Seejärel muudab see andmed selgeteks ja informatiivseteks graafikuteks koos üksikasjalike selgitustega mustrite tähenduse kohta.

Tehisaru suudab aga teha palju enamat, kui andmete visualiseerimine. See pakub ka sisulisi tõlgendusi ja praktilisi nõuandeid, esitades strateegiaid, mida õpetajad saavad rakendada õpilaste õppimise parendamiseks. CustomGPT on nagu personaalne andmeassistent, mis lihtsustab keerukaid analüüse ja muudab need õpetajatele kergesti mõistetavaks ning rakendatavaks.