Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Doktorantidele makstav toetus kasvab oodatust vähem

{{1496213340000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Eelmise aasta lõpus lubas valitsus kahekordistada 2018. aastast Eestis õppivatele doktorantidele makstavat toetust ehk praeguse 422 euro asemel kuus 844 eurot.

Eesti Üliõpilaskondade Liit saatis haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles väljendatakse nördimust, sest tegelikult kasvab toetus planeeritust vähem, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".

Valitsuse koalitsioonileppe punkti järgi tõstetakse doktorantide stipendiume, et tagada teadus- ja arendustegevuses kvaliteetne järelkasv.

Ka riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021 toetab eelpool öeldut, sest doktorantuuri tulemuslikkuse tõstmiseks on planeeritud viis miljonit eurot.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehe Jaanus Müüri sõnul olid plaanid eelmise aasta lõpus aga kaks korda suuremad.

Viie miljoni euro eest tõuseks doktorantide toetus järgmise aasta jaanuarist praeguselt 422 euro pealt 633 euro peale, mis tähendab, et oodatud 844 euro suurune toetus jääb unistuseks ja probleemid Müüri sõnul lahendamata.

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimehe ja esimese aasta doktorandi Reelika Alunurme sõnul meelitaks kahekordne toetus doktorantuuri andekaid tudengeid, kes praegu eelistavad teadustööle erasektoris töötamist.

Pettumust tunnistas ka Tartu ülikooli rektor Volli Kalm, kes tõdes samas, et ka kahekordne doktoranditoetus ei lahendaks kõiki doktoriõppe probleeme.

"Loomulikult doktorandid vääriks seda, pole kahtlustki. Teine asi on see, et me oma tuleva aasta eelarveid planeerides ja arvutusi tehes eeldasime juba, et see tuleb ja lähtusime sellest. Valitsuse ametnikel, kes on avalikult mingeid lubadusi andnud, tuleks siis vähemalt mõelda enne, ja kui need on antud, siis peaks neist kinni pidama," kommenteeris Kalm.

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidaku sõnul töötati esialgu tõesti teadmisega, et toetust saab kahekordistada, kuid riigieelarve läbirääkimised on alati kompromisside tegemise koht.

Samas on tema kinnitusel tegemist siiski ajalooliselt suurima toetuse kasvuga, sest viimati tõsteti toetust 10 protsendi võrra kaks aastat tagasi.

Haidaku sõnul võiks ka praegune toetuse tõus olla tudengitele piisav, et doktoriõpingutele senisest enam pühenduda. "Reaalsus on ju see, et doktorantide puhul on tegu kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidega, kes töötavad juba niikuinii. Vaevalt see toetus nüüd paneks neid oma töökohti lahti ütlema," arvas ta.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: