"Pikaajalist statistikat tehtud ei ole. Loetud aruannetele ja veidi sisetundele toetudes saan väita, et teadlikkus akadeemiliste põhimõtete järgimise vajalikkusest on tõusnud. Ülikoolid teevad rohkem selleks, et plagiaate välistada," sõnas Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen.

Teisalt tõi ta välja, et erinevate materjalide kättesaadavus on plahvatuslikult kasvanud. Süsteemi kuritarvitada soovivatel inimestel on selleks rohkem võimalusi kui varem.

Alanud aastast on agentuuril akadeemilise eetika hindamiseks eraldi standard. Täpset ilmseks tulnud plagiaadijuhtumite arvu avaldamist kõrgkoolidelt ei nõuta. Selle asemel uuritakse, kas viimastel aastatel on olnud muutused positiivsed või negatiivsed. Rõhku pannakse veel akadeemilise eetikakoodeksi olemasolule, akadeemilise pere teadlikkusele ja süsteemile, millega tagatakse selles sõnastatud põhimõtete järgimine.

Plagiaadi mitu nägu

Plagiaat on vaid üks akadeemilise petturluse vorme. Täpsemalt tähistab loomevargus teiste inimeste loodud intellektuaalse omandi või teoste avaldamist, esitledes neid enda omana. Samuti arvatakse nende hulka juhtumid, kui teoseid kasutatakse ulatuslikult neile viitamata. Plagieerida saab ka iseenda varasemaid töid. Seejuures ei pea olema see tahtlik, vaid tegu võib olla lihtsa teadmatuse või oskamatusega viitamisel.

"Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et nii üliõpilased kui ka õppejõud ei ole päris teadlikud, milles plagiaat seisneb ning kui tõsise eksimusega on tegemist. Üldisest segadusest tulenevalt ei vii õppejõud täide ülikooli poolt kehtestatud eeskirju plagiaadijuhtumite tuvastamiseks ning sellele järgnevaid karistusi," viitab Tiina Tasa oma möödunud aastal ilmunud plagieerimist lahkavas magistritöös.

Plagiaadijuhtumite üle arve pidamine on usaldatud ülikoolides tavaliselt teaduskondadele. Jooksvat statistikat pole ka rektoraatidel. Spetsiaalsete programmidega avastatud plagiaadist jääb maha reeglina jälg. "Käsitsi tuvastatud juhtumitel tekib küsimus, kas need on kuhugi keskele kokku kogutud või jääb see kohati juhtumi avastaja ja üliõpilase vahele, mis iganes karistus sellele järgneb," märkis Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Tartu Ülikooli saadetud statistikast selgub, et 2018. aastal päädis akadeemiline petturlus kaks korda eksmatrikuleerimisega ja 23 üliõpilast said sellega seotud noomituse. Akadeemiliseks petturluseks loetakse siinkohal lisaks plagiaadile mahakirjutamist vm teadmiste lubamatut vahetamist, teise üliõpilase eest eksami sooritamist jms.

"Statistikat selle teema kohta otseselt ei koguta, kuid kõigi tuvastatud plagiaadijuhtumitega tegeletakse. Vihje puhul kontrollitakse üle ka vanad teadustööd," kinnitas ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm.

Tallinna Tehnikaülikoolis ei lasta teaduskondade tasemel oma lõputööd kaitsma aastas 1–2 tudengit, hindas õppeprorektor Hendrik Voll. "Eelmisel aastal oli üks plagiaadijuhtum seoses ühe soomlasega. Rohkem pole midagi sel teemal õppeprorektorini jõudnud," andis ta lühiülevaate viimasest kahest aastast.

Eesti Maaülikoolis on tekkinud viimase viie aasta jooksul lõputööde puhul plagiaadikahtlus kuuel korral. "Kahel juhul on kraad tühistatud, kahel juhul ei lubatud üliõpilasi kaitsmisele ning kahel juhul plagiaat kinnitust ei leidnud," sõnas Ina Järve, Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja. Kraadide tühistamisega kaasnenud avalikkuse tähelepanu pidas ta üheks põhjuseks, miks on teadlikkus plagiaadist viimasel ajal kasvanud.

Tallinna Ülikoolis on eksmatrikuleeritud seoses lõputöö plagiaadiga viimase kolme aasta jooksul kuus üliõpilast, selgus kolmapäeval välja saadetud pressiteatest. Sarnaselt võib lõppeda plagieerimine eksmatrikuleerimisega ka Maaülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

Eelmainitud neljas ülikoolis lõpetas 2018. aastal koolis bakalaureuse- või magistriastme peaaegu 6500 inimest. Igaüks võib seega ise hinnata, kas plagiaati esineb ametliku statistika kohaselt Eestis harva või sageli. Võrdlusena mõisteti Rootsis 2013. aastal plagiaadi esitamises süüdi 498 üliõpilast. Kokku õppis toona riigis ligi 300 000 tudengit.

Üldine teadlikkus kasvab
Kristina Kurm tõi välja, et olulist rolli plagiaadijuhtumite vähendamisel mängib ennetustöö. Laiemat pilti vaadates on teadlikkus tema hinnangul kasvanud. "Julgeme öelda, et üliõpilaste teadlikkus teadustöö headest tavadest on viimastel aastatel tõusnud. Sellele on kindlasti kaasa aidanud õppimise hea tava juhendi koostamine ja tutvustamine," laiendas kommunikatsioonijuht.

Tähtis on üldine õppeasutuses valitsev kultuur. Arenguruumi veel jagub. "Ülikoolidel ei ole kujunenud välja veel väga selged lähenemisviisid erinevatele spikerdamisjuhtumitele reageerimiseks. Spikerdamisel ja plagiaadil väga suurt olemuslikku vahet pole. Kui õppejõud ise ei välista, et ta kolleegilt aeg-ajalt "laenab", siis suhtub ta võib-olla leebemalt ka üliõpilaste spikerdamisse," mõtiskles Heli Mattisen.

Mööda ei saa vaadata plagiaadituvastussüsteemide positiivsest mõjust. Ühtpidi aitavad avastada need üliõpilastel tahtmatult tekkinud eksimusi. Teisest küljest on võimalik leida õppejõududel näiteks juhendatava tööst tahtmatu või tahtlik plagiaat enne, kui läheb lõputöö kaitsmisele.

Eesti ülikoolides kasutatakse valdavalt kahte programmi – KRATT-i ja Urkundit. Neist esimene on valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) arendustöö tulemusel ja see võimaldab kontrollida eestikeelseid töid. Ukrund on kasutuses ka mujal maailmas, eeskätt õppejõudude poolt.

Programmid võrdlevad akadeemilise teksti, näiteks lõputöö kattuvust juba andmebaasides olevate tekstidega. "KRATT kontrollib konkreetselt eestikeelset internetti, mis on sinna üles laetud ja eelnevalt kontrollitud töid. Kui töö on internetis olemas, siis üldjuhul see leitakse üles, aga mitte alati. Seda, mida internetis ei ole, seda ei ole KRATT-i jaoks olemas," selgitas Helen Valtmann-Valdson, HITSA projektijuht-analüütik.

Enne digirevolutsiooni kaitstud lõputööde ja muude infoallikate pahatahtlikku kasutust on seega raskem märgata. See ei ole ka nende peamine eesmärk. "Kumbki vahend pole mitte mingil juhul karistusvahend ega näpuga näitamise vahend, mis liigitab su kurjategijaks, vaid see on ikkagi vahend õpetamiseks ja harimiseks," rõhutas Valtmann-Valdson.

Suuremahulist kattuvust võiks võtta pigem hoiatustulukesena. Otsuse, kas tegu on tahtmatu või tahtliku plagiaadiga, teeb juba inimene.

Aastatel 2017-2018 laeti KRATTi tudengite poolt kattuvuskontrolliks 14 haridusasutuse poolt üles 47 090 tööd. Urkundisse laeti aastatel 2017-2018 kontrolliks üles 15 haridusasutuse poolt 46 000 tööd.