Teadusekspert: ebakindlad ajad on parimad investeerimiseks innovatsiooni
Innovatsiooni ehk uuendust juhivad ebakindlusest tulvil olukorrad – sõda, kriis, riikidevaheline võistlus – ja meil on praegu selline ebakindel aeg, mis on suurepärane teadusinnovatsiooni tegemiseks, leiab Tallinnas esinenud iiri teadusekspert.
“Teadlased armastavad andmeid kõigi muude faktide tõestamiseks, välja arvatud teaduspoliitika puhul,” sedastas Mark Ferguson EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni programmide mõju suurendamise töögrupist, kes oli täna Tallinnas toimunud tippteaduse konverentsi üks peaesinejatest.
Tema kõne eesmärk oli raputada teadlaskonda ja poliitikakujundajaid mõtlema kehvas olukorras olemisest kui võimalusest.
“Ebakindlatel aegadel on innovatsiooni investeerimine alati parim viis kasutada maksumaksjate ja osanike raha,” võttis Ferguson kokku tuues nätieks Iirimaa, kus praegu just uuendustesse investeeritakse.
Mis soodustab innovatsiooni?
- sõda,
- inimese viimine kuule/kosmosesse,
- võistlus,
- uued turud,
- kriisid,
- lihtne vedamine,
- piirideta mõtlemine.
Ebakindlad olukorrad loovad innovatsiooni ning selle kaudu ka töökohti. See loob rohkem töökohti kui selle käigus ära kaob. “Mõelge näiteks Uberi või Airbnb peale – see on toonud juurde töökohti, kuid need töökohad ei tule New Yorgi taksojuhtide arvelt,” märkis Ferguson.
Selle paralleeli toomise mõte oli näidata, et uuenduslike lahenduste toomine ei kaota töökohti. Sinna kõrvale tõi ta näited riikidest, kus ja kui palju ning milliseid töökohti on kadunud ja millega asendunud.
Sellelt jooniselt tuleb välja ka see, et riigid, mis kasutavad uuenduslikke ja teaduspõhiseid lahendusi, asendavad keskpäraseid oskusi nõudvaid töökohti tipposkuslike töökohtadega, mis on ühtlasi suurema lisandväärtuse ning ka kõrgema palgaga. Samas Portugal torkab selle puhul silma madala innovatsioonitaseme ning ka töökohtade kadumisel uute lihttöölistele mõeldud kohtade loomisega.
Lisaks tõi ta välja, et majanduse ja inimeste arvu poolest sama suurusega riigid suudavad teha koostööd ning tõi sealjuures välja koostöögrupina Iirimaa, Uus-Meremaa, Soome, Iisrael, Taani, Singapur, Šveits. Sellesse gruppi võiks Fergusoni hinnangul kuuluda ka Eesti.
Üks Fergusoni näide, mille peale konverentsil osalevad teadlased asusuid kiiresti oma telefonides googeldama ja märkmeid tegema, kandis Ferguson tõi näite Iirimaalt
SFI programm – mis see on?
AFI tähistab Science Foundation Irelandi ning sellesse programmi kutsutakse tippteadlasi üle maailma osalema pooleks aastaks või aastaks. See sarnaneb hiljuti minister Jevgeni Ossinovski ja rektor Volli Kalmu välja pakutud teadlaste liisimise ideega.
SFI programmi eesmärk on aidata Iirimaa ettevõtetel teha uuendusi või leida lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele.
Erinevus teadlaste liisimise mõttest seisneb selles, et SFI programmil on kasutamiseks oluliselt suurem rahahulk kui Eesti ministeeriumidel teadusnõunike jaoks. Teine erinevus on see, et programmi valitakse parimad teadlased üle maailma, mitte ei kasutata üksnes kohalikke teadlasi, et neid rahaliselt elus hoida.
Oluline on aga see, et konverentsil viibinutest nii mõnigi asusus üles kirjutama, kuidas ennast või oma uurimisrühma liikmeid sellesse programmi pakkuda.