Moderaator ja majandusala nõunik Eesti alalises Euroopa Liidu esinduses Marika Popp tõstatas esiti küsimuse, miks üldse peab kosmoseettevõtlusest rääkima teistmoodi kui mis tahes muust ettevõtlusest.

Ennekõike seetõttu, et kosmosealane ettevõtlusvaldkond läheb traditsioonilisest kosmosevaldkonnast kaugemale, nagu märkis Euroopa kosmoseagentuuri kaugseire programmi direktoraadi strateegia-, programmi- ja koordineerimisbüroo juht Simonetta Cheli.

"Kosmoseäris pead sa liikuma uutesse valdkondadesse, mis asuvad äärealadel. See hõlmab ka tööstusalaseid teadmisi, mitte ainult traditsioonilisi [kosmosealaseid – toim] teadmisi," selgitas Cheli. "Samuti tuleb hinnata seda, kas see [kosmosealane ettevõtlustegevus – toim] on ka kaubanduslikult elujõuline."

Cheli rõhutas ka, et kosmosealase ettevõtluse valdkonnas on suur väljakutse just erinevate pädevuste kokkutoomine. "Peame oma jõud kokku panema, et meil oleks rohkem ettevõtjaid. Seejuures üldse mitte ilmtingimata ainult kosmoseettevõtjaid."

Nagu traditsioonilises ettevõtluses, tuleb kosmosealases ettevõtluseski omada äriplaani ja näidata, et see on ka teostatav, lisas Cybernetica privaatsustehnoloogiate osakonna juht Dan Bogdanov. Samuti tuleb igal ettevõtjal esitada endale küsimus – kas huvitatud ollakse ennekõike tehnoloogiast või loodavast väärtusest.

Samaväärselt oluline on küsida, milline peaks olema kohaliku valitsuse roll kosmosealase ettevõtluse edendamisel. "Taristu on olemas, valitsuse roll on seda taristut säilitada ja suurendada koostööd," märkis Bogdanov.

Kosmosealaste ettevõtlusprojektide rahastamine just kohalikul, valitsuse tasandil on Bogdanovi sõnul tähtis. "Kui rahastamine toimub ainult kolmanda poole kaudu, ei saa toimuda ka laialdast kasutuselevõttu," selgitas ta.

Rohkem infot kohalikul tasandil

Euroopa liidu regioonide komitee Euroopa kosmosestrateegia raportöör Andres Jaadla lisas, et kui rääkida ettevõtlusest, on oluline teada, milline on sinu turg ja kes on kasutaja. "Vahel mulle tundub, et me vajame kohalikul tasandil rohkem informatsiooni. Rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas kasutada andmeid, mis on nüüd muutunud kättesaadavaks Copernicuse, Galileo jt programmide kaudu."

Jaadla märkis, et esimene ettevõttesse uskuja peab olema ikka kohalik linnapea. Teatud äritegevusse uskumine aga eeldab keskmisest paremat arusaamist ja teadmisi – ühtaegu nii valdkonnast aga ka kohalikust pädevusest.

Seega on Jaadla sõnul parem teadlikkus ka üks meede, kuidas ettevõtjatele ja idufirmadele asjad bürokraatlikus jm mõttes lihtsamaks muuta. "Tuleb anda rohkem infot kohalikul tasandil otsustajatele. Neile, kellel on ka palju raha. Igaühele meeldib, kui neil on nutikad inimesed endal kohapealt võtta ja nad ei pea neid kusagilt kõrgemalt otsima."

Samuti tõstatati paneelil küsimus idufirmadele mõeldud äriinkubaatorite võimekuse kohta. Kuidas aidata idufirmadel kasvada suurteks, tõsisteks ettevõteteks, et ka Euroopas saaks rääkida ettevõtetest nagu SpaceX ja Virgin? Kuivõrd on küsimus rahas?

Ses osas märkis Bogdanov, et tema on tegelikult sellega rahul, mis Euroopas seni on tehtud.

"Küsimus ei ole ilmselt niivõrd riskikapitalis, mida investeeritakse alustavatesse ettevõtetesse, vaid rohkem kasutuselevõtus ja propageerimises valitsuse tasandil."