Esimest korda toimuval demopäeval tutvustas ülikool ettevõtlus- ja avalikule sektorile oma pädevusi. Selleks vormistasid ülikooli teadlased oma pakkumised 3-minutilisteks lühiettekanneteks, mille hulgast saavad ettevõtjad välja valida neile enim huvi pakkunud teemad ja teenused.

Päevakava:

10.00 TÜ rektori professor Volli Kalmu tervitus

10.10 Visioonikõned

• INIMENE

TÜ õppeprorektor Anneli Saro:

Kumb valida, kas inimene või masin? Lihtne vastus oleks: sõltub eesmärgist.

Kunstid on inimese ja intelligentsete masinate vastasseisu ning koostoimevõimaluste üle pikalt ja põhjalikult reflekteerinud. Arutlen oma visioonikõnes, mida on õppida kunstiteostest olukorras, kus seisame silmitsi kiirete tehnoloogiliste muutustega.

• KESKKOND

TÜ teadusprorektor Kristjan Vassil:

Sensorid, andmed ja otsused - kuidas kasutada sensorvõrke ja tekkivaid andmeid paremate poliitiliste, äriliste ja juhtimisotsuste langetamiseks.

• RESSURSS

TÜ arendusprorektor Erik Puura:

Teadmised ja oskused on meie ainsad ressursid, mille kasutamine neid mitte ei vähenda, vaid hoopis suurendab.

Kuid majanduseduks saab neid pöörata vaid ettevõtluse kaudu, sealhulgas meie loodusressursse oskuslikult kasutades.

Tähtis on näha ja tunnetada suuremat pilti ning käsitleda maailma globaalsena, mitte vaid oma mättakese otsast.

11.00 Liftikõned 1

• Kas sina tead mis ühendab telekommunikatsiooni, disainerprille ja kosmosetehnoloogiat?

Sandhra-Mirella Valdma:

Fotoonika – valguse teadus – on märkamatult leidnud oma tee peaaegu kõikidesse tehnoloogiavaldkondadesse alustades laseroperatsioonidest meditsiinis lõpetades isesõitvate autodega transpordis. Meie eesmärk on panustada Eesti kõrgtehnoloogilise tööstuse arengusse aidates ettevõtetel arendada fotoonikaga seotud tooteid ning koolitades tulevasi fotoonikaspetsiliste. Nii nagu täna on meil Eestis maailmatasemel informaatikavaldkond näeme tulevikus selle kõrval võimekat fotoonikatööstust.

Vaata lisaks: 100 sekundi video: mis on fotoonika?

• UX antropoloogilistel meetoditel – tulevik koos inimkeskse tehnoloogiaga

Keiu Telve:

Eesti lipulaevaks on tehnoloogia, mis aitab teha inimeste elu kergemaks. UX-research antropoloogiliste meetodite abil saab aidata muuta tehnoloogilisi lahendusi veel kasutajasõbralikumaks.

• Eesti Teaduspilv: platvorm andmepõhise teaduse ja tootearenduse jaoks

Ilja Livenson:

Eesti Teaduspilv pakub teadusarvutus- ja pilveteenust, mille abil on võimalik jooksutada modelleerimis- ja optimiseerimisülesandeid, töödelda Big Data ning IoT andmemahtusid ning saavutada mõistliku ajaga häid tulemusi masinõppe algoritmidega. Lisaväärtusena pakume ka 50PB suurust andmehoidlat, kus saate hoida enda arhiivi, ning hoolivat ning inimsõbralikku kasutajatuge.

• Miks ergonoomikasse panustamine on kasulik kõigile?

Triinu Sirge:

Euroopas on vähemalt 60 miljonit töötajat, kellel on probleemiks luu-lihaskonna vaevused. Võib-olla olete isegi tundnud pikast istumisest tingitud selja-või kaelavalu?

Valud vähendavad töötajate töövõimet ja lähevad tööandjatele maksma miljardeid eurosid. Inimene töötab enamiku aja oma elust. See, milline on tema tööasend, mõjutab suurel määral tema tervist. Meie missiooniks on teadvustada ergonoomika olulisust ja vajalikkust kogu Eesti rahvale, eelkõige aga Eesti ettevõtjatele. Kõige tähtsam vara on meie tervis ja seda peame hoidma ning sellesse investeerima.

• Sportlaste sooritusvõime maksimeerimine

Ott Meerits:

Spordivigastuste esinemise arv tõuseb iga aasta ja paljud sportlased loobuvad oma unistuste poole püüdlemisest vigastuste tõttu.

Spordivigastuste ennetamise ja uuringute keskuse eesmärgiks on sportimisega kaasnevate vigastuste ennetamine athtest.com testimissüsteemi kasutades, mis aitab tuvastab sportlaste nõrgad kohad. Meie visiooniks on kasvada High Performance Center (HPC) tippkeskuseks, mis ühendab treeningu, sporditeaduse ja spordifüsioteraapia sportlaste soorituse maksimeerimiseks!

• Miljon+ artiklit Vikipeediasse – miks ja kuidas?

Sirli Zupping ja Ivo Kruusamägi:

Vikipeedia on nagu digitaalne laulupidu. Vanasti pandi teadmised maailmast laulu sisse ja kõneldi neid lugusid üheskoos laulupeol. Tänapäeval paneme teadmised maailmast Vikipeediasse. Miljon+ on projekt, mille eesmärk on toetada seda, et eestikeelne teadus, kultuur, sport, ettevõtlus ja kodulugu oleks olemas Vikipeedias.

• Arvutisimulatsioonid tootearenduses ja disainis

Vahur Zadin:

Arvutisimulatsioonid pakuvad unikaalset võimalust läbi viia esialgne materjali või toote testimine virtuaalses arenduskeskkonnas. Ideaaljuhul lubavad simulatsioonid minimeerida toote füüsilist testimist ning vähendavad sellega oluliselt tootearendusega seotud kulusid.

Erinevate simulatsioonimeetodite kombineerimine võimaldab leida sünergeetilisi lahendusi, mis sisaldavad näiteks sotsiaalmeedia komponente ja rakendusi, mille töötamine eeldab reaalajas toimuvate arvutuste kaasamist. Selliste võimekuste kaasamine Eesti ettevõtete arenduspotentsiaali suurendab märgatavalt nende konkurentsivõimet ning aitab astuda edasi suurt lisandväärtust tootva kõrgtehnoloogilise tootearenduse suunas.

Meie eesmärk on eksportida ülikoolist erialast oskusteavet ettevõtluskeskkonda, pakkudes ettevõtetele arvutisimulatsioonide, modelleerimise, tööstusmatemaatika jms. teenuseid. Multidistsiplinaarne teadmiste kombineerimine loob sobiva pinnase uudsete ning innovaatiliste tootearenduste läbiviimiseks.

•  Toode on super, aga edasi?

Liina Joller:

Uute, eriti aga innovaatiliste toodete ja teenuste turule toomisel võib esineda mitmeid karisid. 

Kas teadsid näiteks, et mitmed suurepärased tooted ja teenused ei saavutanud oma turupotentsiaali seetõttu, et ärimudel polnud sobiv? Või kas oled mõelnud, et mis veel võiks aidata uuenduslikel toodetel ja teenustel kiiremini soovitud sihtgrupini jõuda? Innovatsiooni leviku seaduspärasuste uurimine aitab leida vastuseid.

• Tänapäevased rohelise jõuelektroonika lahendused targa maja energiavarustuse teenistuses

Toomas Plank:

Pakume ettevõtetele konsultatsiooni targa maja energialahenduste väljatöötamisel. Võimalus tutvuda Physicumi katusel töötava päikeseelektrijaama tootmisandmetega. Võimalus osa saada TÜ koostööpartnerite selle valdkonna oskusteabest. Teenus on ettevõtte jaoks praegu tasuta, aga läheb kirja vähese tähtsusega riigiabina.

• Energiaefektiivsed automaatika lahendused

 Priit Kull:

Automaatikalahendused koostöös uudsete materjalidega ehituses ning erilahenduste loomisel pakuvad unikaalset võimalust olemasolevate seadmete energiaefektiivsuse tõstmiseks, aga veel olulisem, tehnoloogiliselt uute lahenduste leidmisel, seda nii olemasolevate tootmisprotsesside automatiseerimisel kui ka uute lahenduste ja protsesside leidmisel.

Ettekandes annan ülevaate meie kompetentsidest ja nende rakendamistest konkreetsete lahenduste loomisel sh iselahtipakkiv hoone, energiaefektiivse ventilatsioonilahendused kinnisvaraarenduses ja põllumajanduses, robootika erilahendused jpm

• Aju kasutusjuhend

Kariina Laas:

Inimeste ja loomade käitumist juhib aju – keeruline aparaat, millega kasutusjuhendit kahjuks kaasa ei tule. Mis aparaat see aju täpsemalt on ja kuidas aitab aju tööpõhimõtete tundmine enda ja teiste käitumist paremini mõista? TÜ psühholoogia instituudi täiendkoolitused aitavad aju keerulistest kasutusjuhenditest aru saada.

• BALTIC TRAM – tasuta materjaliuuringud ettevõtetele

Marek Oja:

Baltic TRAM pakub ettevõtetele kahe taotlusvooru raames tasuta juurdepääsu tipptasemel analüütilisele teadusinfrastruktuurile ja -aparatuurile koostöös ekspertidega kogu Läänemere piirkonnas, pakkudes ühtlasi asjatundlikke tehnilisi ja teaduslikke nõuandeid ületamaks väljakutseid uute toodete või teenuste arendamisel. See on suurepärane võimalus Eesti firmadele luua esimene kontakt meie teadlastega, viia läbi vajalikud mõõtmised tippseadmetel, mis oleks lävepakuks hilisemale sügavamale koostööle. 

12.15 Lõuna

13.15 Liftikõned 2

• Tulevikust ennustuseta

Triin Vihalemm:

Kuidas vastata täna tuleviku arengu väljakutsetele?

Eestis tuuakse tulevikuplaanide tegemisel sageli välja väikese maa arengute sõltuvuse välistest teguritest, mis tekitavad suure määramatuse. Kuidas planeerida oma organisatsiooni tegevusi ettevaatavalt ilma, et peaks hakkama ennustama? Sotsiaalteaduste valdkonna uus magistriprogramm "Muutuste jutimine ühiskonnas" pakub organisatsioonidele koostöövahendeid arenguplaanide tegemisel.

• Masinõpe toortekstist

Mark Fišel:

Kuidas teha keeletöötlust, mis ei nõua lingvistilisi ressursse ning kuidas kasutada masinõpet toorteksti põhjal? Loodud mudeleid saab kasutada näiteks tekstisünteesi, tõlkimise või parafraseerimise jaoks. 

• Akud kui mustad kastid

Ronald Väli:

Millised akud osta oma päiksepargi toodangu salvestamiseks? Miks mu aku lakkas töötamast? Mis toimub ühe akuelemendi sees? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiab vastuse rakenduselektrokeemia laborist.

Vaata ka: Teadusvideo: Naatrium – uustulnuk energeetikas?  

• Pehme robootika

Friedrich Kaasik:

Robotid on asendamas tööjõudu paljudes eluvaldkondades ning üheks robotite alaliigiks on pehmed robotid. Need võimaldavad teostada operatsioone õrnade ja kergesti purunevate asjadega mida on tänaste robotitega keeruline või võimatu teostada.

Loe lisaks: Tartu ülikool küsib patenti tikkimisrõngastel tehislihaste valmistamiseks ; TÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid toota 

• Simulatsioonid ja mudeldusmängud: Terane tööriist nutikatele juhtidele

Anzori Barkalaja:

Üks võimalus töötajate sisekoolituseks on mudeldusmängud, mille õpieesmärgiks võib olla kas uute teadmiste, oskuste või uskumuste (TOU) kujundamine ja/või muutmine. Üks sõbralik simuleeritud TOU on kordades tõhusam, kui pidev näägutamine. Teie tellite muusika, meie aitame valida viisid ja rütmid.

• TÜ Katsekoja tunnustatud kompetentsid

Maarja-Liisa Oldekop:

Teaduspõhised otsused teenuste või toodete arendamisel, väljatöötamisel ja tootmisel on innovatsiooni aluseks. Veelgi enam, tulenevalt seadustest on akrediteeritud katsed või kalibreerimised mitmes valdkonnas kohustuslikud.

Tartu ülikooli katsekoda – viite TÜ laborit koondav üksus – on akrediteeritud katse- ja kalibreerimislaborina tegutsenud alates 2003. aastast.

Katsekoja kompetentsid keemilise analüüsi, kalibreerimise, töökeskkonna mõõtmiste, meditsiiniseadmete katsetuste ja gammaspektromeetria valdkonnas ulatuvad kaugele väljapoole akrediteerimisulatust.

• Mükoriisaseened taimekasvu soodustava abivahendina – rakendusi looduskaitsest põllumajanduseni

Tanel Vahter:

Mükoriisat moodustavate seente rakendamine taimekasvu toetava meetmena on seni toimunud põhiliselt eksperimentaalselt teadusmaailma kuluaaride taga. Alusuuringutega on aastakümnete jooksul laotud vundament mükoriisaseente bioloogia ja ökoloogia mõistmiseks, mis koostöös tippteadlaste ning ettevõtjate vahel võimaldaks arendada ka rakenduslikke komplekslahendusi.

Taimeökoloogia töörühma eesmärgiks on rajada sild tipptasemel bioteaduste ja toimivate rakendusmeetodite vahele, teenides samaaegselt nii looduskaitselisi kui taimekasvatuslikke huvisid.

• Entomoloogiline biotehnoloogia

Sille Holm

Putukaid kardetakse, tõrjutakse, imetletakse, kogutakse ning kasutatakse mudelorganismidena, kuid väga väike osa liike on rakendatud teadlikult inimese kasuks tööle.

Entomoloogia ehk teadus putukatest on pikkade traditsioonidega ning on aeg kogutud teadmisi senisest tõhusamalt utiliseerida. Putukad omavad suurt potentsiaali jäätmeprobleemide lahendajana, loomasöödana ja miks mitte ka alternatiivse toiduallikana. Meie eesmärgiks on tippteadlaste koostöö ettevõtetega, et pakkuda entomoloogilisi biotehnoloogia lahendusi ning panna putukad meie kõigi hüvanguks tööle.

• Kliiniliste uuringute keskus – lahendus teie probleemile kliiniliste teadusuuringu läbiviimisel

Katrin Kaarna

Kliiniliste uuringute keskus kasutab Tartu ülikooli, Tartu ülikooli kliinikumi ja Eesti maaülikooli infrastruktuuri ning koondab endas terviseuuringute läbiviimiseks vajalikud tipptehnoloogiad ja kompetentsi.

• Geofüüsikalised meetodid maapõueuuringutes

Jüri Plado

Maapõue geofüüsikalised uuringud võimaldavad saada ettekujutust maavarade aga ka muude maapõues paiknevate objektide asendist ja omadustest. Uuringud on pindalalised ja välitööd kiired vähendades sageli vajadust puurimiste järele.

TÜ geoloogia osakonna võimuses on seismomeetriliste, magnetomeetriliste ja elektromeetriliste uuringute läbiviimine. Lisaks on meil kümneaastane georadari kasutamise kogemus. Oleme edukalt uurinud Eesti turbamaardlate mahtusid, Jordaania põlevkivikihindi rikutust, arheoloogiliste objektide esinemist, karsti levikut, maanteealuste pinnaste ning lubjakivimaardlate ehitust ja metallimaakide maardlate piire.

• Loovad erilahendused

Villem Varik

•  21. sajand - Aasia sajand

Elo Süld

Arvestades demograafilisi ja majanduslikke suundumusi, siis Aasia on 21. sajandil saanud ja saab veel enam domineerivaks paigaks maailmas.

Euroopal ja seal hulgas Eestil on oma osa globaliseeruva Aasia muutustes. Selleks et leida endale parem positsioon globaliseeruva Aasia konteksti on vaja mõista Aasiat (kultuuri, ühiskonda, poliitikat jne). Kui me seda ei tee, siis me jääme maha muust maailmast, Euroopa arengutest ja poliitikast Aasias. Aasia keskus pakub koolitusi ettevõtjatele ja loob Aasia magistriõppeprogrammi, mis annab võimaluse Eesti ettevõtjatel leida inimesi, kes aitavad neid Aasia turgudele siseneda ja seal konkurentsis püsida.

• Teadusvideotest korrosioonitestideni kosmoses

Maido Merisalu

Kaasaegsete ettevõtete põhilisteks probleemideks on tulla välja toote või teenusega, mis on millegipoolest parem kui konkurentide oma. Viimase saavutamiseks on aga tihti vajadus täiendavate uuringute järele, mida saab teha koostöös teadusasutustega ning selleks on võimalik saada täiendavat rahastust erinevate meetmete raames. 

Selleks et tutvustada enda toote või teenuse eeliseid sobivale sihtgrupile, tuleb nad aga esmalt üles leida, tähelepanu saada ning veenda miks nad just teie ettevõtet peaks eelistama. Captain Corrosion OÜ on Tartu ülikooli spin-off, mis tegeleb korrosioonialaste probleemidega ning sihtgrupini jõutakse antud juhul YouTubei's avaldatud teadusvideote abiga, mida praeguseks on vaadatud kokku ligi miljon korda. Hetkel tegeleb ettevõte juba ka enda tehnoloogiate arendamisega ja seoses sellega on lähiajal plaanis ka läbi viia korrosioonitest kosmoses, mis toimub koostöös Tartu ülikooliga.

• Reaalaajas toimivatest prognoosimudelitest

Mihkel Solvak

IT mõju-uuringute keskus (CITIS) tegeleb masinõppel põhinevate prognoosi- ja analüüsimudelite loomisega. Avalike institutsioonide ja eraettevõtete äriprotsessid toodavad tihtilugu suures mahus andmeid, mida saab edasi väärindades kasutada sama äriprotsessi sisendina.

Näiteks saab tõenäosuspõhiste sobitamismudelitega prognoosida, millisel kliendil on suurim tõenäosus mingeid tooteid tarbida ja suurendada nii müügiprotsessi efektiivsust. CITIS kasutab analoogset lähenemist avalike institutsioonide puhul, aidates neil oma klientidele (kodanikele) andmepõhiseid teenuseid luua.

 
14.30 Kohvipaus

15.00 Kokkuvõtted

Tunnustame ettevõtjaile enim meeldinud ettekannete esitajaid, kes lähevad Tartu ülikooli tutvustama Eesti teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtjate koostööfestivalile "Õigel ajal õiges kohas".