100 sekundi video: mis on fotoonika? ({{commentsTotal}})

Täna 33 aastat tagasi kiideti heaks valguse kiiruse väärtus 299 792 458 m/s ning sellest ajast peale tähistatakse 21. oktoobril rahvusvahelist fotoonikapäeva. Mis fotoonika on, sellest räägib Tartu ülikooli füüsikalise optika doktorant Sandhra-Mirella Valdma.

Fotoonika on valguse teadus. Kui eelmise sajandi põhiliseks teadusharuks oli elektroonika, kus vähim uuritav osake oli elektron, siis sellel sajandil on selleks footon, mis on valguse vähim osake.

Umbes 50-60 aastat tagasi leiutati laserid, millest sai terve see teadusharu alguse. Tänapäeval kasutame me fotoonikat igal pool. Me näeme seda oma nutitelefonides, me näeme seda, kui skanneerime triipkoode kassades või kui me käime arsti juures. Meditsiinis on fotoonika väga levinud erinevates diagnostikaseadmetes, aga ka opereerimisel, kus seda kasutatakse nt silma laseroperatsioonides.

Fotoonika üks põhilisi harusid on telekommunikatsioon, kus optilisi kiude kasutatakse selleks, et informatsiooni edastada pika vahemaa taha, nt meie kodudesse jõuab täna internet just optiliste kiudude abil.

Füüsikalise optika laboris uurime just optilisi kiude, kuidas valgus neis levib ja kuidas ta muutub selle levimise teekonna tõttu. See on kasulik optilisi kiude tootvatele firmadele, sest uus metoodika võimaldaks neil lihtsamalt mõõta uut tüüpi kiude, mida eelnevalt ei ole tehtud.

Optiline kiud on silindriline klaasist juuksekarva paksune toru, kus sees on siis kas erinevad õhuaugud või erinevad materjalid, kus levib valgus.

Tulevikus on fotoonika meie kodudes väga levinud, sest praegu töötatakse välja kvantarvuteid ja optilisi arvuteid, mis võibolla kunagi tulevikus jõuavad ka meie kodudesse.


Tänavu tähistatakse fotoonikapäeva teistkordselt ka Eestis: Tartu ülikooli füüsika instituut avab huvilistele oma uksed, näitab valguskatseid ning tutvustab valdkonna arenguid Eestis, samuti eestlastele maailmas tunnustust toonud saavutusi.

Näiteks saab teada, kuidas Eesti tudengid rahvusvahelise võistluse jaoks välja mõtlesid, kuidas võltsida kujutletava tulevikuraha holograafilisi turvaelemente. Oma lahendusega võitsid nad noorima meeskonnana Saksamaal toimunud "Open Research Challenge" fotoonika tehnoloogia kategoorias esikoha.

Tutvustamisele tuleb ka lahendus, millega füüsika instituudi doktorandid ja teadlased hiljuti Harvardi ülikooli ees rahvusvahelise kõrglahutus-mikroskoopia tarkvara loomise võistluse 3D mikroskoopia kategoorias võitsid.

Vaata täpsemalt fotoonikapäeva ürituste kavast.



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.