100 sekundi video: mis on fotoonika? ({{commentsTotal}})

Täna 33 aastat tagasi kiideti heaks valguse kiiruse väärtus 299 792 458 m/s ning sellest ajast peale tähistatakse 21. oktoobril rahvusvahelist fotoonikapäeva. Mis fotoonika on, sellest räägib Tartu ülikooli füüsikalise optika doktorant Sandhra-Mirella Valdma.

Fotoonika on valguse teadus. Kui eelmise sajandi põhiliseks teadusharuks oli elektroonika, kus vähim uuritav osake oli elektron, siis sellel sajandil on selleks footon, mis on valguse vähim osake.

Umbes 50-60 aastat tagasi leiutati laserid, millest sai terve see teadusharu alguse. Tänapäeval kasutame me fotoonikat igal pool. Me näeme seda oma nutitelefonides, me näeme seda, kui skanneerime triipkoode kassades või kui me käime arsti juures. Meditsiinis on fotoonika väga levinud erinevates diagnostikaseadmetes, aga ka opereerimisel, kus seda kasutatakse nt silma laseroperatsioonides.

Fotoonika üks põhilisi harusid on telekommunikatsioon, kus optilisi kiude kasutatakse selleks, et informatsiooni edastada pika vahemaa taha, nt meie kodudesse jõuab täna internet just optiliste kiudude abil.

Füüsikalise optika laboris uurime just optilisi kiude, kuidas valgus neis levib ja kuidas ta muutub selle levimise teekonna tõttu. See on kasulik optilisi kiude tootvatele firmadele, sest uus metoodika võimaldaks neil lihtsamalt mõõta uut tüüpi kiude, mida eelnevalt ei ole tehtud.

Optiline kiud on silindriline klaasist juuksekarva paksune toru, kus sees on siis kas erinevad õhuaugud või erinevad materjalid, kus levib valgus.

Tulevikus on fotoonika meie kodudes väga levinud, sest praegu töötatakse välja kvantarvuteid ja optilisi arvuteid, mis võibolla kunagi tulevikus jõuavad ka meie kodudesse.


Tänavu tähistatakse fotoonikapäeva teistkordselt ka Eestis: Tartu ülikooli füüsika instituut avab huvilistele oma uksed, näitab valguskatseid ning tutvustab valdkonna arenguid Eestis, samuti eestlastele maailmas tunnustust toonud saavutusi.

Näiteks saab teada, kuidas Eesti tudengid rahvusvahelise võistluse jaoks välja mõtlesid, kuidas võltsida kujutletava tulevikuraha holograafilisi turvaelemente. Oma lahendusega võitsid nad noorima meeskonnana Saksamaal toimunud "Open Research Challenge" fotoonika tehnoloogia kategoorias esikoha.

Tutvustamisele tuleb ka lahendus, millega füüsika instituudi doktorandid ja teadlased hiljuti Harvardi ülikooli ees rahvusvahelise kõrglahutus-mikroskoopia tarkvara loomise võistluse 3D mikroskoopia kategoorias võitsid.

Vaata täpsemalt fotoonikapäeva ürituste kavast.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.