TÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid toota ({{commentsTotal}})

Lihasroboti loomise üks probleeme oli siiani selle tootmise ebastabiilsus – kord sai materjal liiga paks, kord liiga õhuke, kord pressiti see liiga kokku, nii et tekkis lühis. Tartu ülikooli teadlased mõtlesid aga välja lahenduse, kuidas vajalikud koostisosad tikkimisraamile pingutatud klaasriidele pihustada.

Arukast materjalist valmistatavat lihasrobotit saaks rakendada väga erinevates valdkondades, alates meditsiinist kuni kosmoselendudeni. Selle eelis on see, et seda saab anda ükskõik millise kuju, see pole jäik ning see on võimeline kandma endast mitukümmend korda raskemat eset. Liikumine toimub mitte mootorite, vaid elektrienergia mõjul.

Materjali tootmise meetod publitseeriti äsja kirjastuse Elsevier väljaandes Sensors and Actuators B: Chemical. Üks tehnoloogia väljatöötajaid on tehnika ja tehnoloogia doktorant Friedrich Kaasik. “Varem olid meil suured probleemid tehislihaste masstootmise ehk suuremal skaalal valmistamisega,” rääkis Kaasik.

Varasema meetodiga toodetud materjal oli väga ebaühtlase kvaliteediga. “Ühel meetodil oli varieeruvus isegi kuni sada protsenti. See tähendab seda, et teed ühe tüki, lõikad selle pooleks ja need kaks tükki on erinevad, üks on parem kui teine,” sõnas Kaasik.

Uue meetodi puhul pihustataks ioonvedelikku sisaldav polümeerilahus klaasriidele. Protseduur näeb välja nagu värvimine. “Lisaks sellele, et klaasriie on kandev element, annab ta ka materjalile lisajäikust. Kui materjali painutada, siis paindub ta alati nii, et klaasriie ei veni ega tõmbu kokku,” kirjeldas doktorant.

 

Tehislihase toormaterjal tikkimisraamidel. Autor: Virgo Siil

 Eesti teadlaste loodud meetod annab häid korratavustulemusi, kuid praegu kaasneb sellega siiski inimfaktor, praegu värvitakse riiet endiselt käsitsi, pihustusliini pole veel valmistatud. Seda põhjusel, et otsest vajadust pole veel tekkinud, lihasrobotitele pole massilist rakendust leitud. “Ilmselt kui see vajadus tekib, siis on seda lihtne teha,” leidis Kaasik.

Miks siis nii mitmekülgselt kasutatav lihasrobot rakendust pole leidnud? “Eks teaduses võtavad kõik asjad natuke aega, viis aastat vana asi võib olla veel täiesti uus ja aktuaalne leid. Mõned asjad või protseduurid võtavadki aega, enne kui need kinnistuvad või enne kui keegi leiab, et see on hea mõte,” sõnas Friedrich Kaasik.

Teadlased lihasrobotisse ja selle tootmise meetodi kasulikkusse usuvad ning on taotlenud ka patendi. Patent on saanud esimese hinnangu ja on esitatud ka esimene vastulause. Sügisel võib loota uusi uudiseid.



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.