TÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid toota ({{commentsTotal}})

Lihasroboti loomise üks probleeme oli siiani selle tootmise ebastabiilsus – kord sai materjal liiga paks, kord liiga õhuke, kord pressiti see liiga kokku, nii et tekkis lühis. Tartu ülikooli teadlased mõtlesid aga välja lahenduse, kuidas vajalikud koostisosad tikkimisraamile pingutatud klaasriidele pihustada.

Arukast materjalist valmistatavat lihasrobotit saaks rakendada väga erinevates valdkondades, alates meditsiinist kuni kosmoselendudeni. Selle eelis on see, et seda saab anda ükskõik millise kuju, see pole jäik ning see on võimeline kandma endast mitukümmend korda raskemat eset. Liikumine toimub mitte mootorite, vaid elektrienergia mõjul.

Materjali tootmise meetod publitseeriti äsja kirjastuse Elsevier väljaandes Sensors and Actuators B: Chemical. Üks tehnoloogia väljatöötajaid on tehnika ja tehnoloogia doktorant Friedrich Kaasik. “Varem olid meil suured probleemid tehislihaste masstootmise ehk suuremal skaalal valmistamisega,” rääkis Kaasik.

Varasema meetodiga toodetud materjal oli väga ebaühtlase kvaliteediga. “Ühel meetodil oli varieeruvus isegi kuni sada protsenti. See tähendab seda, et teed ühe tüki, lõikad selle pooleks ja need kaks tükki on erinevad, üks on parem kui teine,” sõnas Kaasik.

Uue meetodi puhul pihustataks ioonvedelikku sisaldav polümeerilahus klaasriidele. Protseduur näeb välja nagu värvimine. “Lisaks sellele, et klaasriie on kandev element, annab ta ka materjalile lisajäikust. Kui materjali painutada, siis paindub ta alati nii, et klaasriie ei veni ega tõmbu kokku,” kirjeldas doktorant.

 

Tehislihase toormaterjal tikkimisraamidel. Autor: Virgo Siil

 Eesti teadlaste loodud meetod annab häid korratavustulemusi, kuid praegu kaasneb sellega siiski inimfaktor, praegu värvitakse riiet endiselt käsitsi, pihustusliini pole veel valmistatud. Seda põhjusel, et otsest vajadust pole veel tekkinud, lihasrobotitele pole massilist rakendust leitud. “Ilmselt kui see vajadus tekib, siis on seda lihtne teha,” leidis Kaasik.

Miks siis nii mitmekülgselt kasutatav lihasrobot rakendust pole leidnud? “Eks teaduses võtavad kõik asjad natuke aega, viis aastat vana asi võib olla veel täiesti uus ja aktuaalne leid. Mõned asjad või protseduurid võtavadki aega, enne kui need kinnistuvad või enne kui keegi leiab, et see on hea mõte,” sõnas Friedrich Kaasik.

Teadlased lihasrobotisse ja selle tootmise meetodi kasulikkusse usuvad ning on taotlenud ka patendi. Patent on saanud esimese hinnangu ja on esitatud ka esimene vastulause. Sügisel võib loota uusi uudiseid.



TTÜ labor.TTÜ labor.
Eesti teadlase töörühm võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel

Rahvusvaheline neuroteadlaste töörühm, mida juhib eestlasest professor Mart Saarma, on pärast kümneaastast uurimistööd valmis kliiniliselt katsetama uut ravimit, mis võib tuua läbimurde Parkinsoni haiguse ravimisel.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.Teadlased väidavad nüüd oma katsete põhjal, et kassid hoolivad inimestest ikka küll.
Geeniuuring: kassid kodustasid end ise

Esimesed kassid hakkasid inimeste südameid ja meeli vallutama enam kui 9000 aasta eest käsikäes põlluharimise laiema levikuga, leiavad paarisaja iidsel ajal elanud kassi säilmetes leidunud DNA-d uurinud teadlased. Geneetilises mõttes erineb nüüdisaegne kodukass enda kunagistest esivanematest imevähe.

Raudmees Gunnar GrapsRaudmees Gunnar Graps
"Mind tõstke täheraale" ehk Gunnar Grapsi tee taevasse

Alates 9. juunist on võimalik võimsamate teleskoopidega hea õnne korral näha taas taevalaotusel Eesti rokkmuusika legendi Gunnar Grapsi. Tõsi, seekord asteroidi kujul. Laulus "Pilved kuuvalgel" kõlanud soov "Mind tõstke täheraale, kus säras paistvad kauged sinitaevad" on viimaks täitunud.