Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi pehmerobootika dotsendi Indrek Musta sõnul inspireeris teda tegelema taimerobootikaga fakt, et taimede käitumine on paljustki läbi uurimata ning see annab robootikale uued mõõtmed ja seni avaldamata võimalused. Varasemalt on materjaliteadlane tegelenud lisaks tehislihaste väljaarendamisele ka robotputukatega.

Laiemalt on taimerobootika eesmärk jäljendada looduses toimuvaid protsesse. Kuna arvatakse, et taimed seisavad tavaliselt paigal, siis on neil huvitavad liigutusmehhanismid. Robootika ülesandeks on seda mehhanismi jäljendada.

Võrreldes tavapäraste tehislihaste lähenemistega on tulemust kergem saavutada, kuna taime turgorit ehk prinkolekut on võimalik jäljendada, kuid tehislihase toimimise põhimõte on looduslikest tingimustest väga kaugel.

Robotväädi abil saab jäljendada taimede liigutamise mehhanismi, mida saab arendada edasi robotiteks, mis on inimestele kasulikud. Antud leiutise kasutusala on kõik robootika seonduv, alates meditsiinist, lõpetades tehnoloogiaga.

Robotväädiga seotud tehnoloogia meetodi kirjeldus ilmus koostöös Itaalia tehnoloogiainstituudi teadlastega ajakirjas Nature Communications. Allolevas videos näitavad Istituto Italiano di Tecnologia (IIT) teadlased robotväädi toimimise põhimõtet:

Taimeväädi põhjal on võimalik ehitada robotmudeleid, mis lõppkokkuvõttes kasutavad samu füüsikalisi ja keemilisi toimimispõhimõtteid, mis taim, kuid mida tuleb oluliselt lihtsustada ja identifitseerida. Kirja on pandud köitrao toimimisprotseduur ja ülesehitus, mida dotsent uuris põhjalikult artikli kirjutamise tarbeks.  

"Köitraol on imeline oskus avastada ümbrust elegantsel moel tehes ringikujulisi liigutusi ning mittesobivuse korral laseb toe lahti ning otsib teise toe," sõnas Must.

"Kui me tahame teha robotit, mis on inimese küljes või inimese sees, peab see olema eelkõige ohutu. Roboti juhtimiseks ei tohi kasutada kõrget pinget ja ohtlikke kemikaale. Taimerobootika valmistamise meetod täidab endas unikaalset kombinatsiooni – keemilist, füüsikalist ja elektrilist, mida tehislihased ei paku. Siinkohal tulevad meile appi taimed, mis on üldiselt füüsikaliselt ja keemiliselt ohutud ning mida võib isegi süüa," lausus pehmerobootika dotsent.

Varasemalt on pehmerobootika dotsent patenteerinud tehislihaste valmistamise tikkimisrõngastel, diferentsiaalse elektroaktiivse niiskusanduri ja sensormaterjalid.

Artikkel ilmus ajakirjas Nature Communicatons.

Mariana Kukk on Tartu Ülikooli magistrant ning kirjutas selle populaarteadusliku artikli ülesandena kursusel Andmete tõlgendamine ja esitamine.