TÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid toota ({{commentsTotal}})

Foto: Virgo Siil

Lihasroboti loomise üks probleeme oli siiani selle tootmise ebastabiilsus – kord sai materjal liiga paks, kord liiga õhuke, kord pressiti see liiga kokku, nii et tekkis lühis. Tartu ülikooli teadlased mõtlesid aga välja lahenduse, kuidas vajalikud koostisosad tikkimisraamile pingutatud klaasriidele pihustada.

Arukast materjalist valmistatavat lihasrobotit saaks rakendada väga erinevates valdkondades, alates meditsiinist kuni kosmoselendudeni. Selle eelis on see, et seda saab anda ükskõik millise kuju, see pole jäik ning see on võimeline kandma endast mitukümmend korda raskemat eset. Liikumine toimub mitte mootorite, vaid elektrienergia mõjul.

Materjali tootmise meetod publitseeriti äsja kirjastuse Elsevier väljaandes Sensors and Actuators B: Chemical. Üks tehnoloogia väljatöötajaid on tehnika ja tehnoloogia doktorant Friedrich Kaasik. “Varem olid meil suured probleemid tehislihaste masstootmise ehk suuremal skaalal valmistamisega,” rääkis Kaasik.

Varasema meetodiga toodetud materjal oli väga ebaühtlase kvaliteediga. “Ühel meetodil oli varieeruvus isegi kuni sada protsenti. See tähendab seda, et teed ühe tüki, lõikad selle pooleks ja need kaks tükki on erinevad, üks on parem kui teine,” sõnas Kaasik.

Uue meetodi puhul pihustataks ioonvedelikku sisaldav polümeerilahus klaasriidele. Protseduur näeb välja nagu värvimine. “Lisaks sellele, et klaasriie on kandev element, annab ta ka materjalile lisajäikust. Kui materjali painutada, siis paindub ta alati nii, et klaasriie ei veni ega tõmbu kokku,” kirjeldas doktorant.

 

Tehislihase toormaterjal tikkimisraamidel. Autor: Virgo Siil

 Eesti teadlaste loodud meetod annab häid korratavustulemusi, kuid praegu kaasneb sellega siiski inimfaktor, praegu värvitakse riiet endiselt käsitsi, pihustusliini pole veel valmistatud. Seda põhjusel, et otsest vajadust pole veel tekkinud, lihasrobotitele pole massilist rakendust leitud. “Ilmselt kui see vajadus tekib, siis on seda lihtne teha,” leidis Kaasik.

Miks siis nii mitmekülgselt kasutatav lihasrobot rakendust pole leidnud? “Eks teaduses võtavad kõik asjad natuke aega, viis aastat vana asi võib olla veel täiesti uus ja aktuaalne leid. Mõned asjad või protseduurid võtavadki aega, enne kui need kinnistuvad või enne kui keegi leiab, et see on hea mõte,” sõnas Friedrich Kaasik.

Teadlased lihasrobotisse ja selle tootmise meetodi kasulikkusse usuvad ning on taotlenud ka patendi. Patent on saanud esimese hinnangu ja on esitatud ka esimene vastulause. Sügisel võib loota uusi uudiseid.



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: