Tikkimisraam võimaldab tehislihaseid ehk arukaid kilesid, mis end madala elektripinge all liigutavad, suures koguses toota, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esmalt pihustatakse värvipüstoliga klaasriidele membraanilahust, pärast kuivamist korratakse tegevust kuni 30 korda, seejärel tuleb järgmine kiht elektroodi suspensioonina ning see kaetakse viimaks kullalehega - selle väikese ruudukese suuruselt sai tehislihaseid toota vana meetodi järgi. Plaanid on aga veelgi suuremad.

"See, mida ma veel kasutanud ei ole, on ikka väga suur raam. Kui kahte omavahel võrrelda, siis on vahe ikka päris suur," märkis TÜ materjaliteaduste üliõpilane Inna Baranova.

"Kui me saame seda teha piltlikult öeldes kilomeetrite kaupa, siis see annab meile eelise - meil on kilomeetrite kaupa täpselt samasuguste omadustega materjali, kust saab lõigata miljon samasuguste omadustega detaili välja. Me saame massitootmisesse selle asja paisata," märkis TÜ tehnika ja tehnoloogia doktorant Fridrich Kaasik.

Tehislihas ei tähenda aga inimlihase asendamist.

"Potensiaalseid rakendusvaldkondi on palju. Põhiliselt, mida meie sihime, on energia salvestamise või tegemise lahendused või me tahame seda tehislihast kasutada robootikas. Eriti huvitavad on mikroseadmed," sõnas Kaasik.

Teadlased on nüüd tikkimisaluse meetodile andnud sisse patenditaotluse ja ootavad vastust, kuid samal ajal jätkub tehislihaste tootmine.