Et robotitel on pistmist ainult küberneetika, elektroonika ja mehhaanikaga, on juba aegunud arusaam. Tänaseid robotiteadlasi inspireerib hoopis elusloodus.

Selleks et näiteks kalarobot vőimalikult sarnaselt päriskalaga tööle saada, tuleb jägida kala materjaliomadusi. Kala keha on veekeskkonnas toimetulekuks niivőrd hästi optimeeritud, et isegi väga ebaintelligentse ja harimatuna suudab ta keerulisetes oludes väga hästi toime tulla, tődeb TTÜ Biorobootika Keskuse juhataja Maarja Kruusmaa.

Elusorganismist pärineb ka tehislihase idee. Täna katsetatakse neid eelkõige mikrorobotite ehitamisel, kuid TÜ polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo ennustab, et 5-6 aasta pärast saab tehislihast juba inimese külge opereerida.

"Robotid arenevad selles suunas, et järjest enam inimesele omaseid funktsioone jäljendada," ütleb TTÜ arvutiteaduse instituudi direktor Jüri Vain.

Targad masinad võivad säästa inimest ohtude eest, abistada teda tööl, kodus ja koguni meelt lahutada, kuid kőige sellega kaasneb ka mitmeid probleeme. „Eetilised probleemid tulevad mängu, kui me hakkame inimesi asendama robotitega. Kuidas inimesi mõjutaks näiteks see, et nende kodus elab robot või see, et osa inimesest ongi robot? Kas see, et ma asendan oma kehaosad näiteks tehniliste osadega, on mingi puudus, sest ma ei ole siis enam inimene?“ küsib Kruusmaa.

Saade "2020: Masininimene või inimmasin" tõstatab vaatajatele diskussiooniküsimused:

1. Kes jääb süüdi, kui robot eksib - kas roboti väljamõelnud teadlased, roboti tootja või roboti kasutajad?
2. Kas tehiselundiga inimene on puudega inimene või teeb uus organ temast hoopis parema inimese?
3. Kust alates peaks inimesega integreeritud robotisse suhtuma nagu inimesesse?

Vaata lisa ja osale arutelus: 2020 kodulehekülg